Käisin täna PERHi palliatiivravi osakonnas psühholoogi vastuvõtul. Vestlus möödus meeldivas õhkkonnas. Tegime kolmepunktilise kava.
1. Suhelda psühhiaatriga ja rääkida võimalusest vahetada antidepressanti.
2. Hakata endaga tegema kirjalikke kokkuleppeid. Ehk siis - kui mul on kellegagi kohtumine, ma märgin selle kalendrisse ja üldjuhul pean kokkuleppest kinni ja lähen kohale. Endaga seotult ma teen ainult plaane, aga ei täida neid. Kui ma paneksin kalendrisse kirja "tee endale süüa" või "mine jalutama" või "korista tolmuimejaga" - ehk on tõenäosus, et ma seda teen, suurem. Kokkuvõtteks on see ju enda eest hoolitsemine, mis praegu tegelikult jääb tahaplaanile.
3. Leida meessoost kaaslane.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar