reede, 21. veebruar 2020

Kolmesaja teine

Vlogidega ja videotega tuleb nüüd paus. Kirjutamisega... vaatame.

Nimelt see va krooniline depressioon jälle süvenes ja ma tahaks kas üldse mitte olemas olla või siis olla ploomikivi diivani vahel. Voodist tõusta on nii raske, ainult magaks, magaks, magaks... Kuni kõik saab mööda. Ma ei tea, mis see "kõik" on. Lihtsalt. Kuigi lihtsat ei ole siin midagi.

Kel on depressiooniga kokkupuudet olnud, saab aru. Kel ei ole, sellel on raske mõista. Ka mul endal tegelikult on raske mõista. Siin ei teegi mõistuse ja mõistmisega midagi ära, see on puhas ajukeemia. Õnneks ollakse tööl väga mõistvad. Isegi siis, kui ma ei jaksagi iga päev voodist tõusta ja ei ilmu tööle. Eile vedasin ennast õhtul kell 10 voodist välja. Korraks vist käisin hommikul ka Kissule süüa panemas, muidu ta poleks lasknud mul nii kaua olla.

Ma ei naudi seda, kaugel sellest. Ma tahan ennast tagasi!

Täna tuleb Marian, mu päikesekiir! Pühapäeval läheme kaheks päevaks Saaremaale spaasse. Ehk see aitab ka kuidagi. Vesi lõõgastab ja rahustab.

Järgmise nädala kolmapäeval pannakse mulle külge Holter-aparaat. See salvestab vererõhumuutused 24 tunni jooksul. Eelmisel nädalal käisin kardioloogi juures ja tehti südame ehho, rütmiga oli ikka midagi korrast ära. Siin on näidatud variante, milline see aparaat välja näeb.

Eelmise nädala vlogi monteerimine on pooleli ja eks ma mingil ajal selle ka lõpuni viin ja vaatamiseks üle panen. Ja ma ei ütle, et see on viimane omataoline. Aga mõneks ajaks tuleb paus.

neljapäev, 13. veebruar 2020

Kolmesaja esimene

Veebruari esimene nädal on kokku võetud selles videos:


7. veebruaril eemaldati veeniport, mis oli mu kehas olnud juba peaaegu kuus aastat. Operatsioonike oli lihtne, seda ei teinud isegi mitte kirurg, vaid anestesioloog. Õnneks kinniõmblemise ajal tuli keegi teda juhendama, soovitas paremaid pisteid. praegu on veel plaaster peal, 17.02 võin niidi välja sikutada ja siis vist enam plaastrit peale ei pane ka. Ööseks vähemalt mitte.

Kui edaspidi peaks olema vaja veeniporti, siis pannakse uus vasakule poole, praegu oli paremal.

Eile käisin Herceptini süsti saamas ja püüdsin seda ka filmida. Kui teen käesoleva nädala kokkuvõtte, siis selles videos ehk saab näha. Õde Liina oli liigutatud, et ta saab ka nüüd kuulsaks (kuigi temast jäid peale kummikinnastes käed ja veidi jalanõusid(. Ja soovitas, kui ma oma 34 jälgijaga uhkeldasin (nali!), et peaksin filmima siis, kui dr Kütner rindu palpeerib, kindlasti tuleb palju jälgijaid juurde. No kindel on, et seda ma ei tee. Ja asi on ikkagi kvaliteedis, mitte kvantiteedis. Kuigi - minu videote puhul eriti ei saa kvaliteedist rääkida. Õpin, õpin, õpin...

Aga niipalju siis praegu.

neljapäev, 6. veebruar 2020

Kolmesajas

Ongi nii, et mul Youtube'i kanalil on 27 jälgijat. Lubasin korraldada kingituse loosimise, kui on 25 jälgijat täis. Teengi seda. Vastav video on siin:


Aga homme siis pordi eemaldamise operatsioonike, eks seegi saab nädala videos kajastatud. 

Kas on natuke igav ka, et ma kirjutan vähem ja rohkem videotan?

teisipäev, 4. veebruar 2020

Kahesaja üheksakümne üheksas


No näete, kui kaugele olen juba jõudnud. Kohe on 300. postitus. Tegelikult on neid mõni rohkem. Kuigi videote tegemine on natuke nagu sohk. Teine žanr hoopis. Muideks - otsisin juutuubist õpetuse ja nüüd vist oskan ka videol jupi vahelt ära lõigata. Video tuleb lihtsalt sobivast kohast katki lõigata ja siis saab algust ja lõppu muuta. Või üle jäänud jupi lihtsalt välja lõigata ja ära visata.

Mu juutuubi kanalil on 24 jälgijat. Ma lubasin, et kui 25 saab kokku, siis loosin midagi välja. Nii et üks jälgija veel, palun!

Kusagil videos on sellest vist juttu ka, et reedel peaks mul port välja opereeritama. Mõtlesin, et helistan igaks juhuks ja uurin, millised piirangud ja kui kaua pärast operatsiooni on. Meil on ju Marianiga plaanis 23.02 Saaremaale spaasse minna. Majutus on juba makstud. Kui vaja, siis saab ehk selle pordi väljavõtmise edasi lükata. Sest tahaks ju ikkagi vees vedeleda ja mõnes leebemas saunaski olla. Ehk homme saab selgust.

Ja juuksed kasvavad! Ja kulmud ja ripsmed ka! Mul vist eelmistel kordadel ei ole kulmud ja ripsmed nii puhtaks löönud, ei mäleta nagu. Kulmudele panen riitsinuseõli, kaks või kolm nädalat juba. Ripsmetele panin alguses ka, aga väga kergelt võib silma minna ja see pole üldse hea tunne. Aga väiksed ripsmed ikkagi kasvavad. Pähe ma igaks juhuks määrin ühte seerumit, ehk kasvavad tänu sellele kiiremini. Uued kulmud igatahes tunduvad tulevat sama tihedad kui varem, kui mitte tihedamad ja ripsmekarvakesed on ka mitmes reas.

neljapäev, 30. jaanuar 2020

Kahesaja üheksakümne kaheksas

Üritan vaikselt sukelduda montaažimaailma ja ma arvan kogu aeg, et ma oskan rohkem, kui tegelikult oskan. iMovie on programm, mida kasutan, aga mul on nii palju asju, mida ma ei oska. Näiteks lõigu vahelt juppi ära lõigata. No proovin nii ja naa, ei tule midagi välja.

Siin on igatahes üks nädala jooksul tehtud video, kus on palju välisvõtteid. Ühes jupis on isegi tuul nii suur, et teksti pole üldse kuulda. Nii et professionaalsusest pole haisugi. Aga kes teeb, see õpib. Ma loodan.



Nendele, kes ei viitsi videot vaadata, siis olulisim on see, et keemiaravi tulemus on väga hea raviefekt. Loodame, et poisid magavad võimalikult kaua.

pühapäev, 12. jaanuar 2020

Kahesaja üheksakümne kuues

Eile oli hea päev, olin küll väga vähe maganud, aga enesetunne oli suhteliselt hea. Täna see-eest olen nagu trammi alla jäänud, palavikku õnneks pole, aga lihtsalt aku on täiesti tühi ja ainult magan. Pidin õhtul teatrisse minema, “Päikese lapsi” vaatama (Eesti Draamateatris), aga see 10 eurot läheb lihtsalt lendu, nagu ka varem mitmed ostetud teatripiletid. Etendus kestab ka 3 tundi ja 40 minutit, ma parem magan kodus ja säästan jõudu uueks töönädalaks. Mul on kassast ostetud pilet, mis on füüsiliselt minu käes, nii et ma ei hakka seda kellelegi pakkuma ka.

Tasapisi tuleb tööl hakata aastaaruandeid tegema, nii Kultuuriministeeriumile kui ka Kultuurkapitalile, tähtaeg on 31. jaanuar. Järgmisel nädalavahetusel on kavas Tartusse sõit ja teatrikülastus. Ehk õnnestub koos vennaga ka isa juures Ihamarus käia. Nägin isa viimati eelmise aasta kevadel. Ja eelmise aasta alguses oli ta ju pikalt koomas, praeguseks on tänu taevale see kõik halb mälestus.

Aga eile tegin kaks videot. Mul ei ole võimalust filmimise ajal pausile panna ja üldse, see üks oleks liiga pikk olnud. Selle pärast kaks. 
Head vaatamist.