pühapäev, 8. juuli 2018

Kahesaja viieteistkümnes

Tervise asjus pole eriti uudiseid olnud, ikka tavapärane süstidel käimine ja valu vaigistamine tablettide ja plaastriga. Küll on aga uudiseid tööelu kohta. Nüüd võib juba ametlikult teatada, et 1. septembrist asun tööle Eesti Teatriliitu, erialaliitude korraldus- ja teabejuhina. Erialaliidud, kelle heaks tööle hakkan, on Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit ja Eesti Lavastuskunstnike Liit. Kolme isanda teener seega. Aga põnev! Praegune vastutav sekretär suundub väljateenitud pensionile. Töökoht asub vanalinnas, Uus tn 5. PPAs olen teenistusest lahkumise avalduse juba esitanud ning teatriliiduga lepingule alla kirjutanud. Isegi võtmed anti juba kätte. 17. augustil algab mul puhkus, selle ajani käin oma poole kohaga PPAs tööl.

Puhkus on ka nii täis planeeritud, et isegi ei tea, kas Põlvamaale isa juurde jõuan. Võimalik, et tuleb midagi ümber planeerida. Mu isa rääkis mulle ükspäev telefonis, et käib salaja sauna peal karmoškat mängimas. Ma tahan seda näha! Ja mitte ainult näha, ma tahan ka. Mängida.

neljapäev, 14. juuni 2018

Kahesaja neljateistkümnes

Mina presidendile küsimust esitamas 07.06.2018. Foto Raul Mee
Naljakas, täna on viimane päev, kui ma PPAs vastan kirjalikele päringutele. Järgmisest nädalast jään suvisele režiimile ehk tööle poole koormusega ja vastan ainult telefoni kaudu tulnud pöördumistele.

Eile oli päris huvitav Roaldi ja tema nädalaga. Imelik oli see, et tavaliselt pole Faslodexi süstid mulle erilist järelvaevust tekitanud. Eile alguses süstekohad väga kipitasid, pärast olid lihtsalt hirmus valusad. Ei saanud isegi selili magama jääda. Ega ma selili magada ei tahakski, aga siis käib nina läbi. Nii et üpris nokk kinni saba lahti olukord oli, Somnol igatahes und ei toonud. Pärast poolteist tundi vähkremist võtsin Diazepami ja siis sain uinuda. Täna kannikad enam niimoodi valusad ei ole. Õnneks. See valuasi võis olla ka sellest, et tavaliselt ma lähen haiglast jala bussile ja kõnnin natuke, seekord sai üpris ruttu autosse kägarasse ronitud ja mitte nii palju liigutud. Eks kuu aja pärast saab teha uue katse, kas liikumine pärast süstide saamist on seotud valu tekkimisega või mitte.

Tänane päev on toonud mõned toredad uudised. Ei, ma ei võitnud eile bingoga. Aga saime Kristiga vastuskirja, et oleme oodatud septembri lõpus Milanosse MRV eestkõnelejate koolitusele. See on kõige esimene selline koolitus, mille Europa Donna korraldab, varem on koolitatud rinnavähi teemal (vist juba 17 aastat) aga metastaasidest eraldi mitte. Püüame huvitava ühendada kasulikuga ja jääda paariks päevaks pikemalt, et saaks veidi ka linna vaadata. Mina eelmisel aastal ju nägin ka, aga nüüd ongi hea ka Kristile näidata ja ehk leida kohti, mis eelmisel aastal avastamata jäid.

Üks positiivne ja huvitav uudis tuli täna veel mu ellu aga sellest ma veel ei räägiks. Küll jõuab. Paar käiku on vaja enne teha.

esmaspäev, 11. juuni 2018

Kahesaja kolmeteistkümnes

Väga põnev nädal on ees ootamas. Homme pääsen lõpuks draamateatrisse “Ivanovi” vaatama. Kolmapäeval saan faslo süste ja tuleb ka porti loputada, huvitav on asja juures see, et Roald oma nädalaga salvestab veidi mu käike. Neljapäev on vahepeal tavaline päev. Reedel on mul puhkepäev ja tähistame seda koos väikese spetsialistiga PPA perepäeval Tallinna lauluväljakul. Näidatakse igasuguseid koeri ja koptereid ja saab suppi ja pirukat. Laupäeval on mul kavas teha üllatusvisiit kooli, neil aasta viimane päev ja kavas on loeng karjääri planeerimisest ja suhtlemise alustest vms. Ja mina tahan ka sellest osa saada. Laupäeva õhtuks on Kingitud elu fondi vabatahtlikud kutsutud linnateatri suvelavastust vaatama - no kuidas siis minemata jätta. Ja lõpetuseks püha päev, mille jätan endale ja Kissule.

reede, 8. juuni 2018

Kahesaja kaheteistkümnes

Viimati tehtud südameuuring oli korras. Seega mu vana hea tiksuja peab veel vastu ja saan herceptini süste edasi. Väga hea.

Eile käisin koos vähiravifondiga Kingitud elu presidendi vastuvõtul, see oli korraldatud ainult meile ja president oli meiega ca 45 minutit. Väga head värskelt pressitud apelsinimahla pakuti. Mina kudusin presidendi kingikotti sokid.

teisipäev, 29. mai 2018

Kahesaja üheteistkümnes

Kiiresti mõned mõtted, enne kui maikuu läbi saab.

Kuulasin täna Vikerraadio eetris olnud “Huvitaja” saadet, kus dr Kütneriga olime saatekülalised, rääkisime metastaatilisest rinnavähist ja MTÜ Meeta teemadel ja mõtlesin, et alles see kõik oli unistus mu peas ja juba ma räägin sellest rahvusringhäälingus. Võimas. Saate järelkuulamise lingi leiate www.meeta.ee lehelt. Ja ka teised kajastused - artiklid ja telelõigud.

Kevad on sel aastal imeline. Vist juba peaaegu kuu aega järjest on olnud päikeseline ja soe ilm. Loodan nädalavahetusel Viljandisse sõita.

Ongi praeguseks kõik. Loodetavasti varsti jälle. Mu unestatistika ootab kokku võtmist.

pühapäev, 13. mai 2018

Kahesaja kümnes

Ajukeemia on kummaline, õigemini see, kuidas ma ei saa seda kontrollida. 

Ma võin leppida oma haigusega ja sellega, et lahkumine võib olla lähemal kui ma sooviks. Ma lepin valudega, õpin nendega elama. Aga ma ei suuda leppida tundega, mida tekitab minus inimene, kellega suhtlemise järel tunnen end nagu suitsukoni, mis on kustutatud tuhatoosi põhja laiaks surudes.

Aga muidu on tore. Mu akna all kasvavatel kastanitel on esimesed õied lahti. Ma armastan oma kastanipuid!

esmaspäev, 7. mai 2018

Kahesaja üheksas

Pressikonverentsist eriti pilte pole, siin ma istun uhkelt Haigekassa tähtsa mehe kõrval.
Vähiliidu pressikonverentsist võtsime parima ja saime päris head kajastust MTÜ Meetale ning kontakte ravimifirmadega, et rahastada tegevust ehk siis eesmärkide täitmist. meeta.ee lehelt meedia rubriigist saab vaadata. Energia mõttes mõjus ka see kõik väga hästi, jõudu jätkus mitmeks päevaks. Ilmad on ka võiks isegi ütelda, et suviseks läinud. Eile näiteks, kui Almal külas käisin, oli õues soojem kui toas. Alma maja taga on hea tuulevaikne istuda ka. Alma ajas dressipüksid maha, need oli musta värvi ja küpsesid tulikuumaks. 99aastane inimene võib vabalt oma tagaaias istuda sukapükste, pusa ja baretiga. Almale olid väga hakanud meeldima Ave Nahkuri "Meie küla eided..." pildid, vaatasime neid internetist natuke ja ühel olid rokkivad räimed. Kuna Alma on kakumäel räimede peal kasvanud, siis nimetasin ka meie selfie, mille Facebooki üles panin nii - Rokkivad räimed.

Reede õhtul käisin Factory nimelises klubis Orelipoisi ja Kosmikute kontserdil. Kosmikutest sain võimsa laksu, transilaadses seisundis viibisin suurema osa üritusest. Väga väga meeldis. Laupäeval tegin ka toredaid asju ja käisin ka külas. Ehk siis tõesti - viimased päevad on olnud nii tegude- ja energiarohked, et täitsa hirm tuleb peale.

16.05 on järgmine süstipäev ja siis on südameuuring ka. Teen praegu eksperimenti ja kirjutan üles, mida ja millal ma öösel teen. Varsti panen siia ka kirja.