Kahesaja kuuekümne neljas

Nii lahe! Ma sain lihtsalt kaks päeva juurde!

See tähendab seda, et ka sel nädalal ma keemiaravi ei saa, olin juba arvestanud, et sel nädalal on ravipäev ja suure pohmaka päev, sest nädal oli nüüd ju vahet. Ma eelmisel nädalal arsti juures ei saanud sellest kõigest eriti aru. Täna helistasin dr Kütneri teise tehnokontrolli vastuvõtu ajal ja siis sain asjad selgeks, et jätkame keemiaga siis, kui plaanis oli, ehk 6. novembril. Siis on neljas tsükkel kolme ravikorraga ning siis veel neljas tsükkel detsembris. Kokkuvõtteks 12 korra asemel saan 11. Loodan, et haigus sellest mingit erilist hoogu juurde ei saa.

Täna käisin Vene Teatris homse etenduse kutset ära toomas ja mõtlesin, et näe, linnavalitsus siin samas, käiks ja uuriks invakaardi kohta. Võtsin numbri, ootasin, küsisin - teenindaja alguses oli pisut tõrges, sest ei ole puude kaardil kirjas, et liikumispuue. Ma ütlesin, et ekspertiisist alates on mu tervis halvenenud ja vahel on mul väga raske liikuda. Proua heldis ja väljastaski mulle puudega inimese sõiduki parkimiskaardi. Aga mul pole ju autot, ma sõidan erinevate sõidukitega (kuigi kõige sagedamini Airega), siis pean seda ju kotis kaasas kandma. Aha ta on nii suur! Isegi suurem kui märkmik. Veel sain teada, et ka selle vormistuse, et mu ametlikult ühetoalise korteri võiks registrisse kanda kahetoalisena, saab Vabaduse platsi majas korda ajada. Tore. Saan seda teha neljapäeva hommikul.

Neljapäeval saatsime Laura füüsilise keha kenasti teele. Meeta poolt oli Laurale ja saatjatele esinema kutsutud tenor Germán Gholami, kes esitas Bocelli tuntuks esitatud aaria "Nessun Dorma" ja "Fall on me", mida Bocelli originaalis esitab koos pojaga duetina. See oli väga kena. Laura oli omal moel kindlasti kohal ja sai ka sellest osa. See oli tema "unistuste päev", mida ta eluajal realiseerida ei jõudnud, kuigi ma koguaeg käisin peale. Meie raamat "Me armastame elu!" on nüüd trükis ja selle müügist saadava tulu ma tahaks kasutada patsientide "unistuste päeva" teostamiseks. 

Sillamäe promenaad Mere puiesteel

Reedel oli mul täielik nullpäev, nii füsiliselt kui ka emotsionaalselt. Suutsin ainult magada, tööle ka ei tulnud. Aga kui kogu aeg rabelen ringi, siis ongi vahepeal vaja puhata ka. 

Laupäeval sõitsime Aire ja Kristinaga Ida-Virumaale. Vihma sadas ja me palju ette võtma ei hakanud. Vaatasime Valaste juga, sõime Jõhvis Gruusia toidukohas ja ööbisime Sillamäel. Seal oli väga kenasti korda tehtud promenaad. Öömaja oli meil ka super - nii, et kui tahate Sillamäel ööbida, siis ma annan soovituse. Teisel päeval sõitsime pärast hommikusi toiminguid tagasi koju, sest Airel oli vaja veel minna balletti vaatama. Ja vihma kallas niikuinii, poleksi tahtnud kusagile seiklema minna.