Kahesaja neljakümne kolmas

Olen oma lugejad jätnud kauaks teadmatusse. Arsti juures läks, võiks ütelda, et hästi. Jätkame praeguse raviskeemiga ja järgmine PET-uuring tuleb augustis, veidi väiksema vahega kui muidu. Ja siis vastavalt tulemustele otsus ravi jätkamise osas.

Tööl on kõik üldiselt väga hästi ja ma olen nii õnnelik, et elu mu teele selle võimaluse tõi ja et mul oli julgus kandideerida. Vahel tunnen, et kas ma vastan piisavalt tööandja ootustele, aga küsides olen saanud ikka hea tagasiside. Ja ma tunnen ennast väga hoituna. Riina Viiding on imeline inimene ja tööandja. Kuigi tegelikult tööandjad on siiski pigem mu kolme erialaliidu juhid.  Kahjuks ei jõua teha rohkem kui hädavajalik, ehk annab Looja võimaluse veel aastaid Teatriliidus töötada. Kui esimene aastaring saab täis, peaks minema lihtsamaks ka - on juba paremini teada, mis tulekul, mida ja kuidas teha.

Väike sõber Artur käis mul ükspäev korraks külas, käisime enne tee üks malli katusel ratta peal sõitmas. Artur tuli mu tuppa, istus diivanile ja ütles: “Sa oled nii üksik, mul on sinust nii kahju!” Mul hakkas ka endast kahju. Tunnen jah sageli üksindustunnet. Mõned aastad tagasi ma poleks uskunud, et ma seda tunnen. Kuigi jah, ma saan endaga ka üpris hästi läbi ja eks ka Kissust on suur abi. Ei saa ütelda, et KEEGI kodus ei oota.

Ja mu kallis Alma sai vahepeal saja aastaseks. Tubli!