Kahesaja neljakümne teine

Midagi ei ole salata, väga kõhe tunne on homse ees. Või noh, kell hakkab hommikul neli saama, siis juba nagu tänase ees.

Olen maganud suhteliselt normaalselt, praegu lihtsalt oli vaja riideid vahetada ja vetsus käia.

Halba uudist ju tegelikult ei saa tulla. Halb oleks see, et sorri, aga nüüd on kõik, rohkem meditsiin sind aidata ei saa. Kindlasti ma sellist otsust ei saa. Kui viimati konsiiliumi ees käisin, siis anti mõista, et paar-kolm varianti on veel varuks.

Täna osalesin ravimitootjate liidu kokku kutsutud ümarlauas vähiravimite kättesaadavusest Eestis. Palju rahvast oli - Haigekassast ja Sotsiaalministeeriumist, palju arste, Toivo Kingitud elu fondist. Patsiendiorganisatsioonide esindajatena mina ja Merike Värik. Praegu ma sellest pikemalt ei kirjuta, uni tuli peale, pean edasi magama.