Kahesaja neljateistkümnes

Mina presidendile küsimust esitamas 07.06.2018. Foto Raul Mee

Naljakas, täna on viimane päev, kui ma PPAs vastan kirjalikele päringutele. Järgmisest nädalast jään suvisele režiimile ehk tööle poole koormusega ja vastan ainult telefoni kaudu tulnud pöördumistele.

Eile oli päris huvitav Roaldi ja tema nädalaga. Imelik oli see, et tavaliselt pole Faslodexi süstid mulle erilist järelvaevust tekitanud. Eile alguses süstekohad väga kipitasid, pärast olid lihtsalt hirmus valusad. Ei saanud isegi selili magama jääda. Ega ma selili magada ei tahakski, aga siis käib nina läbi. Nii et üpris nokk kinni saba lahti olukord oli, Somnol igatahes und ei toonud. Pärast poolteist tundi vähkremist võtsin Diazepami ja siis sain uinuda. Täna kannikad enam niimoodi valusad ei ole. Õnneks. See valuasi võis olla ka sellest, et tavaliselt ma lähen haiglast jala bussile ja kõnnin natuke, seekord sai üpris ruttu autosse kägarasse ronitud ja mitte nii palju liigutud. Eks kuu aja pärast saab teha uue katse, kas liikumine pärast süstide saamist on seotud valu tekkimisega või mitte.

Tänane päev on toonud mõned toredad uudised. Ei, ma ei võitnud eile bingoga. Aga saime Kristiga vastuskirja, et oleme oodatud septembri lõpus Milanosse MRV eestkõnelejate koolitusele. See on kõige esimene selline koolitus, mille Europa Donna korraldab, varem on koolitatud rinnavähi teemal (vist juba 17 aastat) aga metastaasidest eraldi mitte. Püüame huvitava ühendada kasulikuga ja jääda paariks päevaks pikemalt, et saaks veidi ka linna vaadata. Mina eelmisel aastal ju nägin ka, aga nüüd ongi hea ka Kristile näidata ja ehk leida kohti, mis eelmisel aastal avastamata jäid.

Üks positiivne ja huvitav uudis tuli täna veel mu ellu aga sellest ma veel ei räägiks. Küll jõuab. Paar käiku on vaja enne teha.