Õhtupoole mu kuumahood, mis vahelduvad külmahoogudega, sagenevad. Tavaliselt 23 paiku tuleb üks tugevam hoog ja siis pärast seda oleks hea ruttu magama minna enne järgmist. Vahel ei ole see õnnestunud ja siis tuleb uus kuumahoog just siis, kui olen voodisse heitnud. Siis on mõistlik mitte lamama jääda, vaid oodata voodi serval istudes hoo lõpp ära, ennast ära kuivatada ja proovida siis ruttu uinuda. Nüüd, mil magistritöö mured on möödas, on uinumine õnneks lihtsam. Ainult seljavalu segab sügava une saabumist aga midagi magamiselaadset ma ikkagi teen.
Ja siis kuumahood, mis tulevad magamise ajal. Väga oluline on magamisriietus ja selle materjal. Hea on hästi imav, puuvillane. Ühed pidžaamapüksid on eriti head. Täna aga ma olin kõik head püksid juba märjaks higistanud ja pidin panema jalga ühed, mis on põlvpüksid. Ja siis oli uskumatu, kuidas põlved ja sääred higistavad ja kui sellel niiskusel kusagile minna pole, siis oli päris ebameeldiv tunne. Selline lirtsuv. Abiks oli, kui panin säärte vahele froteerätiku. Neid on mul voodis mitu, et ennast öösel kuivatada.
Öösel ma kuumahoo pärast ei ärka. Küll aga selle tagajärje pärast, ehk siis, kui märg olen. Vahel hakkab pärast hästi külm. Märg ja külm, ebameeldiv. Siis on kõige parem panna kuivad riided ja keerata tekil teine pool. Olen õppinud ja hoian vahetusriideid ka voodis enda kõrval, et ei peaks riiete vahetamiseks voodist välja ronima. Kõige selle juures on hea, et see higi, mis kuumahoogudega minust väljub, ei ole mingi lõhnaga. Vähemalt ma ise ei tunne. Ehk siis mul ei ole tunnet, et peaksin pärast igat hoogu pessu minema. Piisab kuivatamisest.
Sellised siis on minu ööd.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar