neljapäev, 23. oktoober 2014

Neljakümne viies

Näe, jõudsin enne talveajale üleminekut veel siiagi.

No ei toimu tervisega eriti midagi enam ja siis polegi nagu millestki kirjutada.

10. oktoobrist lõpetasin ära haiguselehe. 13. oktoobril käisin LOR-arsti juures. Olin ise aja kinni pannud ja perearstiga oli sellest juttu, et sinna lähen. Ta veel ütles, et tulge siis pärast siit ka läbi. Aga kui ma 13. oktoobril kell 8 Nõmme Tervisekeskuse regiustratuuris olin, siis ilma saatekirjata mind arsti juurde küll lubada ei tahetud. Helistasin siis oma perearstikeskusesse, kus õed olid juba tööl. Oleks saadud faksida saatekiri, Nõmmel aga väideti, et ei ole võimalust faksi vastu võtta. Nendele sobib saatekiri kas paberil või digitaalselt. Viimast aga ei saanud perearstikeskus väljastada, sest ühtegi arsti polnud veel tööl. Võimalus oleks olnud LOR-arstile minna tasulise visiidina kuid siis on ka uuringud tasulised.

Kell 9 pidin minema õde Liina juurde ravieelset vereproovi andma. Aga mul ei jäänud muud üle, kui minna Nõmmelt Paldiski maanteele saatekirja ära tooma. Kell 9 olin siis seal. Õde uuris ja vaatas ja küsitles ja kirjutas ja siis hankis ühelt arstilt templi ja siis võisingi Paldiski maanteelt ära tulla. Sõitsin Kristiine keskuse juurde ja tõin sealt siis ühtlasi pakiautomaadist JOIKi paki ka ära. Ootasin bussi ja mõtlesin, et kui tuleb 23, siis lähen Nõmmele tagasi ja kui 17, siis PERHi vereproovi andma. Tuli 23, seega läksin siis Nõmmele LOR-arsti juurde tagasi.

Arst ei näinud kurgus midagi ebasoovitavat ja nina vahesein olevat ka sirge. Rohkem kurtsingi seda, et öösiti nina kinni ja ei saa hingata. Andsin samas keskuses vereproovi, et nad saaksid uurida, ega mul allergiaid ei ole. Tulemuse kohta helistasin järgmisel päeval ja kõik oli korras. Kirjutas mulle mingi sprei ja etteruttavalt võib ütelda, et see on abiks olnud.

Nõmmel ei saanud jätta käimata Nõmme Raamatu kaupluses, kus töötab endine töökaaslane Kristel. Viskasin pilgu peale seljakotivalikule ja oh imet - leidus selline, mis oli Margusele sobilik. Kristel tegi hea hinna ka ja nüüd ongi Margusel uus seljakott.

Edasi siis PERHi suunas, kuhu jõudsin kohale lõpuks kell 11. Seal läks vist kõik tavapäraselt. Õde Liina oli Türgi-reisult tagasi ja.

14. oktoobril oli silmaarstiaeg. Seal oli ka kõik nagu ikka, rõhk hea, nägemine ok, paremas silmas diskiturset ei ole, vasakus nagu varemgi. Mingi asi oli, et kui peaksin uusi prille tegema, siis vasak klaas võiks olla... eee... midagi oli aga ma ei mäleta mis. Igatahes lähen 30. oktoobril uuesti ja vahepeal võtan Diacarbi pool tbl päevas.

15. oktoobril oli ravipäev. Dr Kütner oli puhkusel ja dr Konovalova võttis mu vastu. Ta oli selline natuke nagu kuri või ma ka ei tea. Küsis, kas ma millegi üle kurdan ja kui kurtsin, siis miski talle ei sobinud. Näiteks kurtsin, et kõht on lahti ja väljaheide vesine (sest sel ajal oli), tema küsis, mitu korda päevas iste on ja kui ma vastasin, et 1-2, siis sain teada, et kui on 4-5, siis võib ütelda, et kõht on lahti. Natuke kurtsin ka, et sõrmed on küünte ümbert vahel natuke valusad ja vahel rohkem - vaatas mu kätele peale ja ütles, et see pole midagi. Jah, ma olen näinud, et tema patsiendil, kes ka sama ravi saab, on küüned palju hullemad. Aga ise ta ju küsis. Ja vahepeal on ikka jube valus ka ja vahepeal on natuke katki ka.

Rohu tilkumine oli nagu ikka ja pärast ei ole nüüd ju mingit halb-olemist. Samal päeval tahaks magada, muud midagi. Aga millal ma ei tahaks magada :) Aa, sel korral oli veel nii, et korra oli vererõhku mõõtes 86/52 ja siis tunni pärast 101/44. Temperatuur läks ka alla 36. Talveune aeg, ma ütlen.

30. oktoobril on rodu uuringuid - kompuuter ja EKG ja EHHO.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar