Neljakümne esimene

Aga nüüd taas tervisejutu juurde.

K 13.08 hommikul kella kaheksaks läksin haiglasse vereproovi andma. Siis pidin aega parajaks tegema ca kümneni, kuni sain arsti juurde. Ma ei mäleta praegu hästi, mida ta rääkis edasise ravi kohta, vist otsustab pärast augustilõpukompuutrit. Ja seekord juba lasi panna veidi väiksemad kogused. Mingi kirurgi juurde suunas ka, juba järgmisel päeval sain sinna, vaatas mu tagumist poolt ja saatis uuringule. Uuringu nimi on kolnoskoopia ja see toimub 21. augustil. Päev enne hakkan mingit lahust manustades soolt tühjendama. Hea vähemalt, et see asi nüüd uuritud saab.
Võtsin dr Kütnerilt ka tõendi algava semestri akadeemilise puhkuse kohta.

Minu õde Liina oli puhkusel ja minuga tegeles õde, kes ise on vooditega palatis. Nii sain siis ka mina seekord voodisse. Pidin maksma isegi voodipäevatasu 2,50 eurot, kuid selle eest toodi lõunagi (kartulid ja sardellid, salat, jogurt). Kui oleks kauemaks jäänud, oleks õhtusöögiks piimasuppi ka saanud. Arvasin küll, et magan ravi ajal mõnusalt, reisiväsimus ja puha, aga ikka oli nii palju sehkendamist, et ei saanud silma kinni.

Rohu sai tilkuma poole kaheteistkümne paiku ja kolme ajal tulin haiglast ära.

Neljapäeval oli veel väike jätkureis - käisime Anneka ja Margusega Alatskivil vaatamas etendust "Kus sa oled, Juhan Liiv?". Läksime veidi varem, Viitna järves ujutasime Margust, Rakveres sõime burksi ja sõitsime läbi Peipsiäärse ridaküla. Kodutee oli see-eest pikk ja väsitav (vaene sohver), koju jõudsin kahe paiku öösel.

Reedel käisin Prismas, Margus oli oma asutuse suvepäeval. Laupäevast ja pühapäevast eriti midagi ei mäleta - enamuse ajast magasin. Hakkas tekkima olukord, et kui muud ei jõua teha kui magada ja kui magada ka enam ei jõua - mida siis teha? Pühapäeval tõusis palavik kuni 38,7 - hommikuks tuli ise alla. Näkku ei ole tulnud tavapäraseid mädapunne (väiksema ravimiannuse tõttu ehk), esmaspäeval natuke hakkas punnitama. Esmaspäeval pidin endale ise tegema süsti, et valgevereliblesid toetada. Ei olnudki väga jube. Süstida ennast. Aga no sellest tuli ju jälle palavik (38 ja natuke peale) ja kole kondivalu. Esmaspäeva hommikul oli muidu juba tunne, et ohhoo, kas hakkan toibuma?

Praegu on mul puhkus, ei pea muretsema tegemata töötundide pärast. Ja õnneks on ka see kuumaperiood läbi. Samas - aeg-ajalt on hakanud mul endal esinema kuumahood. Vastikud.

Eeloleval nädalavahetusel on töökoha suvepäevad. On kavas ühildada Torrol käik, Hannesel on ju sünnipäev. Aga enne seda tuleb see kolonoskoopia ja sellele eelnev üle elada.