Kolmeteistkümnes

Tere

Eelmise öö uni jäi vahele ja täna magasin kahe öö und.

Üleeile ravilt tulles magasin umbes tunnikese. Siis 01.30 paiku üritasin magama jääda. Tegelikult ei tulnud und terve öö, vahepeal tegin telekavaatamise pause - ka see ei aidanud. Siis olingi magamata.

Eile oli tööl täiendkoolitus ja pärast seda kursakaaslastega koosviibimine koduses õhkkonnas. Need ettevõtmised uimerdasin kuidagi maha. Koolitus oli Valge tänava hoones, mis andis hea võimaluse Liinaga lõunat pidada. Tal ju enda töölt paarsada meetrit tulla.

Kakumäel toimunud koosviibimiselt sain 23.30 paiku koju. Ostsin päeval poest Good Night joogi, imesin selle sisse ja poole ühe paiku sain isegi sõba silmale. Uni ei olnud küll ühtlane, kaks korda oli vaja riideid vahetada (ei ole öised higistamisehood kusagile kadunud ja nüüd ilmselt Herceptin annab veel hoogu juurde), kuid siiski oli magatud aeg sügava ja täisväärtusliku unega.

Täna oli viimane vene keele loeng enne eksamit. Kell kaheksa saatsin pinginaabrile sõnumi, et ma ei tule. Päriselt üles tõusin 12 läbi, tööle tulin taksoga.

Natsa ebaühtlane on olla, õhetan ja kerge vibra on sees. Hea on see, et kõndimisel ei ole olulist valu. Ehk on see sellest, et võtan valuvaigistit rohkem.

Homme on Marguse vanaema 95. sünnipäev ja pärast seda peaks minema Pääskülla vaarikaid lõikuma-kohendama. Pühapäevaks jäi Angelaga kokkulepe juustega midagi naljakat teha. Selleks kaheks nädalaks, kui neid veel on.