Teine ravipäev. Hommikul üheksaks haigla peale, keemiaravi osakonda. Siis õde Liina saatis mu dr Kütneri vastuvõtule. Tema kirjutas tellimuslehe apteeki, et ravimid kätte saada. Oli ka veidi üldist juttu. Kuna ukse taga oli pikk saba, siis ma väga põhjalikult ei pärinud. Peas midagi ei ole, või noh, aju pidi ikka natuke olema :) Luu-uuring lihtsalt täpsustas kollete asukohti ja ulatust. Verd pean minema andma esmaspäeva hommikul ja kolmapäeval ka. Vaatavad, kas valgete vereliblede tase on normis. Võib vähenema hakata. Aga siis tehakse süsti.
Sain teada, et mu keha pindala on natuke üle kahe ruutmeetri.
Vereproovi tulemusest selgus, et kilpnäärme näitaja hakkab normi alumisele piirile lähenema. Seega võiks selle tableti annust vähendada ma arvan. Katsun selles osas ka endokrinoloogiga ühendust saada.
Dr Kütner oli helistanud ka Tartusse ja dr Lehtsaarega kõnelenud. Tema käest sain seal esmase diagnoosi ja tema tegi ka rinnaeemalduse operatsiooni. Dr Lehtsaar oli küsinud, et miks ma Tallinnas ravil käin, et kas läksin Padrikuga tülli. Mingi meedikute huumor vist :) Padrikuga tülli :P
Dr Padrik on Tartus onkoloog, kui ei teata.
Järgmise ravi aeg õnnestus kaubelda teisipäevasele päevale, 13.05. Tegelikult peaks olema kolmapäeval. Aga ma tahan väga 14.05 koolis loengusse minna õhtul.
Olemine on täna õhtul selline uimane. Suu kuivab, paar kraadi üle 37 kehatemperatuur ja nägu punane. Kes eelmisest korrast mäletavad, siis päris sarnane. Tavapärane. Homme peaks parem olema.
Aga oh imet - kõndida ei ole enam nii valus. Isegi lonkama ei pea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar