Eelmisel nädalal sain Herceptini süsti ja selle nädala kolmapäeval väikese potsiku luurohtu. Pidin täitma ka küsitluslehe, mis on seotud kolm aastat tagasi saadud uuringuravimiga. Mingi kindla aja järel tahavad nad mu kaalu, temperatuuri, vererõhku ja vastuseid küsimustele. Et kas tunnen õhupuudust, kas olen oma haigusega leppinud ja kas olen rahul oma seksuaaleluga. Ja teised samalaadsed küsimused. Vastan skaalal ristikesi tehes. Seksuaalelu küsimusele võib vastamata jätta.Et mu elu liiga igavaks ei muutuks, suutsin hankida küünevalli põletiku ehk peenema nimega panariitsiumi. Sarnast asja oli ka taxotere ja perjataga ravi ajal aga kuidagi ravikuurist toibudes andis põletik järgi. Nüüd aga lihtsalt vaikselt hakkas vasaku käe ühe sõrme küüne äärest valutama ja mäda koguma ja siis juba valutas nii tugevasti, et ma ei saanud öösel magada. Apteegist sain Braunovidon salvi. Pärast magamata ööd helistasin ka perearstile, kes sai mind sama päeva lõpus üle vaadata. Perearst kirjutas antibiootikumid ja saatekirja kirurgile. Sinna sain aja juba ülejärgmiseks päevaks, see oli siis neljapäevaks. Vahepeal määrisin usinalt salvi ka peale ja minu meelest oli neljapäeval näpp juba palju kobedam. Mõtlesin isegi, et ütlen kirurgi aja ära, mida ma ikka ta aega raiskan, paraneb ju. Aga kuna kirurgi vastuvõtt oli mul siinsamas naabermajas, kus asub ka mu perearst ja vaba päev oli juba korraldatud, siis ikkagi läksin. Kirurg ütles, et siin ei ole midagi, tuleb lahti võtta, et kas teeme kohe? Noh, kui juba tuldud sai, millal siis veel... Kästigi siis teise tuppa pikali heita. Sõrme tehti tuimestav süst, sel lasti veidi aega mõjuda ja naksti! küüs maha. Sõrm seoti kinni, ei lubatud lahti võtta ega märjaks teha ja esmaspäeval uuesti kirurgile näitama. No mis mul siis muud üle jäi, kui võtta haigusleht. Ma ei saa ju esmaspäeval muidu lihtsalt keset päeva töölt ära tulla. Loodan küll väga, et teisipäeval saan tööle minna.
Aa. Ristitud ja leeritatud olen nüüd ka. Sellised lood siis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar