esmaspäev, 28. aprill 2014

Viieteistkümnes

Kui ei kirjuta, siis ühel kahest põhjusest: on nii hea olla, et pole aega kirjutada või on nii halb olla, et ei jaksa kirjutada. Praegu oli see viimane.

Laupäeval sai Marguse vanaema sünnipäevaga kuidagi ühele poole. Kõige mõnusam oli Margusega õues päikese käes istuda. Maja seina ääres polnud tuult ka. Õhtul kodus mina enamasti lebasin ja Margus toimetas. Palavik tuli, see on olnud nüüd 37,4-37,8. Apteegist ostsin Vipise unetablette. Nende abiga sain tol ööl veidi magada.

Pühapäeva hommikul oli ikka halb olla ja palavik. Hakkas tulema imelik järelmaitse kõigele, mida sõin. Selline magus-soolane ja kipitav tunne kurgus. Jalad valutavad, lihasevalu nagu. Õhtul tuli Margus ja tegi mu päeva taas helgemaks.

Pühapäeval vastu esmaspäeva ei saanud taas uinuda. Esiteks valutasid jalalabad, selline tursetunne. Teiseks oli meeletu põletav valu söögitorus. Kell kolm öösel võtsin vastu otsuse, panin riidesse ja kutsusin takso. Läksin EMOsse. Öösel on seal hea, saab kohe letti. Kraaditi, mõõdeti vererõhku ja pandi voodisse. Vererõhk oli veits madal 115/56. Võeti verd, pandi koos füsioloogilise lahusega mingit maorohtu tilkuma, ülakeha röntgen, uriiniproov. Kõige tähtsam - veri - oli korras. Muu ka :) Määrati antibiootikumid ja maorohud. Kui koju lasti, siis bussid juba liikusid. Haiglast kauplesin kaasa ka kaks tabletti diazepami. Ühe võtsin kodus sisse, sain veitsa magada.

Poole kümne ajal helistasin dr Kütnerile, nagu kokkulepe oli. Kolmapäeval siis järgmine vereproov. Kurtsin ka seda, et veenipordi ümber on tekkinud mingi allergiline lööve. Dr arvas, et võiksin minna seda õde Liinale näitama. Kohe ei lähe, panen esialgu ise mingit kreemi peale.

Tööle praegu ei lähe, võtsin haiguslehe. Pääskülla vaarikaid hooldama sel nädalavahetusel ei jõudnudki...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar