reede, 20. detsember 2019

Kahesaja kaheksakümne üheksas

Ja saigi see keemiaravi Paclitaxeliga läbi. Jei! Viimased kolm korda oli minuga kaasas Eesti Ekspressi ajakirjank Kirsti Vainküla, reportaaž ilmub 23.12 lehes.

Edasi läheb nüüd nii, et 02.01 on järgmine Herceptini süst, 07.01 on PET-uuring ja 22.01 on Kütneri aeg, kus vaatame siis ka uuringu tulemust. Kui ta just enne meiliga ei saada, nagu ta vahel teeb. Et ma ei peaks nii kaua praadima, sest vastus tuleb ju kiiremini.

Ka seekord oli ravijärgne päev üpris raske ja hea meelega oleks kodus maganud, aga enne jõulu oli palju tööd, kaardid vaja posti panna ja mõned kohtumised, seega pidin ennast ikka välja ajama. Raske oli küll, aga mis sa teed. Nüüd tulevad jõulud ja nagu saab natuke hinge tõmmata, samas ootaks nagu aega, kui need segaselt kiired asjad tehtud saavad ja saaks hakata tegema asju, mille olen edasi lükanud kui mitte NII kiire. Oeh. Nagu hakkab käest ära libisema.

Aga olgu. Eile ei suutnud isegi advendikalendrit avada, siin siis tänahommikune video, kus avan nii eilse kui ka tänase päeva aknakese. Natuke lobajuttu ka. head vaatamist.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar