reede, 6. september 2019

Kahesaja viiekümne esimene

OHOHHOO - paklitakseel
See ei ole ju tegelikult üldse halb uudis. Halb uudis on see, mis on tulnud uuringute järel ja mis kinnitab progressiooni. Olgugi väikest. Ja mitu väikest teeb kokku ühe piisavalt suure. Nii et ongi vaja hakata natuke keemiat tegema.

Olin konsiiliumi alguse ajal veel PERHis, apteegist tulid sel päeval ravimid eriti aeglaselt, isegi ma oma Faslodexi süste ootasin vist tunni või kauemgi. Seega, kuna ma niikuinii olin majas, siis läksin konsiiliumiruumi ukse taha ka. Dr Kütner nägi, et ma seal olen ja kutsus mu selleks ajaks, kui minu küsimust arutati, sisse. Ma olin kaval ja panin telefoni lindistama. Muidu on pea nii laiali otsas, midagi pärast ei mäleta.

Näiliselt anti mulle valida: kas ravi Kadcyla'ga või Paclitaxel'iga. Esimene nendest on kergem ravim, minu arusaamist mööda Her-2 blokaator, sarnane Herceptinile. Teine on leebemat sorti keemiaravim. No mida ma ikka oskan valida. Teeme seda ravi, mida on vaja! Nii jäigi sedasi, et läheb kergeks keemiaks. Järgmisel nädalal saan veel Herceptini doosi ja ilmselt 2. oktoobril alustame Pacliga, nagu nad seda hellitavalt kutsuvad. Teada on, et tilgub kolm tundi ja tsükkel kestab neli nädalat. Sellel ajal kolmel nädalal saan korra nädalas ravi ja neljas nädal on vahenädal. Kokku on esialgu plaanis niimoodi neli tsüklit.

Loota võib, et kui see saab üle elatud, siis poisid tõmbavad peo mõneks ajaks vaiksemaks.

Aitäh kommentaaride, toetavate teadete ja teiste poolehoiuavalduste eest.

3 kommentaari:

  1. Suisa-Kaisa, kallistan ja hoian sulle pöialt.

    VastaKustuta
  2. Kaisa,jaksu sulle. Oled väga-väga vinge naine!

    VastaKustuta
  3. Paclit sain 12 nädalat, iga neljas nädal pandi karboplatiini ka juurde. Ei olnud õnneks hullemaid kõrvalnähtusid, veidi allergiat, mis enam-vähem Cetrixile allus, veidi sõrmede-varvaste tundlikkuse kadu, kõik ajutiselt. Ohohoo. Jõudu! Jaksu!

    VastaKustuta