Sain PET-uuringu vastuse, aga doktori arvamust edasise ravi osas mul veel ei ole. Kirjutasin talle täna, ta tuli just konverentsilt. Arvab, et peaks enne otsustamist kilpnäärme ultraheli ära tegema, tellib mulle uuringu ja teatab ajast. PET-uuringu vastus oli selline, nagu ma tegelikult arvasingi. Luudes on edasi läinud, mõned kolded on varasemast suuremad, aga tänu taevale, teistesse organitesse edasi liikunud ei ole. Ehk siis - mõningane ebasoodne dünaamika. Midagi täpsustamist vajavat oli põskkoopas ja ka kilpnäärme täpsema uurimise soovitus oli uuringu vastuses, seetõttu ka see kilpnäärme ultraheli vajadus.
Seega, on üpris suur tõenäosus, et on aeg taas radikaalsema raviga peale lennata, aga doktor teeb selle otsuse ja seda mul veel ei ole. Ühest küljest nii tahaks, et saaks veel selle suve puhata ja mängida, samas - kui on aeg rakukesi taas “ehmatada”, siis parem seda teha kui lasta neil pidutseda ja edasi areneda. Ja tegelikult on suvel keemiat kergem taluda - on lihtsam minna õue värsket õhku hingama ja ka tööl peaks teoorias olema suvel väiksem koormus. Ma ju ei tea, pole veel aastat praegusel tööl olnud.
Aa. Tuli meelde, kui Kristiga spaas käisime ja olime õhtustamas, tuli meie laua juurde meie ühine tuttav, ja ilmselt nähes mind rõõsa ja rõõmsana, küsis: “Sinu pärast vist ei ole vaja enam muretseda?” Ma ütlesin, et minu pärast pole kunagi vaja muretseda, ikka ja ainult võib rõõmustada minu pärast. Seega - armsad sõbrad ja kaasaelajad - ärge minu pärast muretsege, rõõmustage hoopis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar