Kahesaja kolmekümnes

Tore on poest tulles näha, et elukaaslane
ootab pikisilmi

Olen sel aastal olnud pigem närb kirjutaja. Mõttes võiks teha iga päev postituse, nagu päris blogija, aga kuidagi ei jõua tegudeni. Telefonis on väga ebamugav, tahvlis on mul küll spetsiaalne äpp olemas, aga ma ei teagi. Pole nagu seda hetke... Vähemalt ei ole ükski kuu jäänud päris ilma sissekandeta.

Hetkel on mu süda väga raske ja silmad vesised. Isa on haiglas, tal oli neljapäeval operatsioon, aga praegu on teadvusetult hingamisaparaadi all. Arstiga suhtleb vend, mina saan temalt uudiseid. Arst oli ütelnud, et võtame päev korraga. Neerupuudulikkus avastati ka ja verega oli midagi pahasti, mitme organiga on jamasti. Ei ole ise arstiga rääkinud ja ei teagi kõike täpselt. Aga olen valmis igal hetkel Tartusse sõitma.

Minu enda peapiirkonna valujamad on taandunud. Organism harjus ravimitega ja mõne päeva pärast need enam nii uimaseks ei teinudki. Lisandus küll megaintensiivne peavalu, oimukohtadest ülevalpool kogu peas. Aga selle põhjuseks mõtlesin välja, et oli valuravimi Etoricoxib suur annus - 120 mg - mis võivat tõsta vererõhku ja põhjustada trombi teket. Varem olen seda ravimit võtnud ka, kuid 90 mg, perearsti sõnul on see mulle maksimaalne annus. Seega jätsin ühe päeva Etoricoxibi vahele ja järgmisel päeval võtsin 90 mg ning see peavalu hakkas järgi andma. Muidu oli selline valu, et paar ööd ei saanud selle pärast isegi magada. Jaa, on peavalusid, mida magamine leevendab, aga on ka selliseid, millega on võimatu magada. Nüüd sai kaks nädalat Finlepsini võtmist ka täis (võtsin hommikul ja lõunal 100 mg ja õhtul 200 mg - see ravim tegigi alguses väga uimaseks) ja võisin selle asendada vana tuttava Gabagammaga, 300 mg kolm korda päevas. Niipalju siis seda juttu. Kõige selle kõrval on seljavalud jäänud üpris tahaplaanile, mis on ju tegelikult tore. Kuidas ikka kuradit muidu välja ajada, kui et kuradi endaga, eksju.

Püüan enne aasta lõppu teha veel ühe, aastat kokku võtva sissekande.