laupäev, 19. august 2017

Saja kaheksakümne kolmas

... ehk Kuidas ma hunniku haigekassa raha kulutasin.

Möödunud pühapäeval käisin Tartus, kohtumas sealtkandi toredate Kohviklubilistega. Õhtuks koju jõudes oli toss tegelikult juba üsna väljas. Aga hea meel, et käidud sai. Laupäeval hakkas mul valutama hammas, mille väljatõmbamist olime arstiga juba hulga aega edasi lükanud. Arvasin, et nüüd aitab küll, tuleb välja tõmmata. Hea õnnega sain aja juba esmaspäevaks. Hammas, või õigemini endise krooni alune könt oli visa minust lahkuma. Tuimestavat süsti tehti ka ma ei tea kui mitu, sest muudkui oli valus, kui kangutama hakkas. Lõpuks puuris hamba pooleks ja sikutas jupid välja. Pärast oli väga uimane olla, võtsin heaga ennast taas haiguslehele. Esmaspäeva pärastlõunast kuni kolmapäeva hommikuni viibisin enamasti horisontaalses asendis. Magasin hästi palju, vahele vaatasin veidi telekat.

Kolmapäeval oli mul korraline Herceptini süsti saamise päev. Seega pidin ennast voodist ja kodust välja ajama. Suutsin isegi ühistransporti kasutades PERHi jõuda. Aga seal tundsin, et ei jaksa enam. Tegin ettepaneku, et ehk saaks veidi füsioloogilist lahust turgutuseks. Kurtsin õhupuudust, jõuetust, pearinglust. Õde Liina arvas, et niisama see asi ikka ei käi ja võttis dr Kütneriga ühendust. Võttis ka vereproovi ja mõõtis vererõhku. Vererõhu ülemine oli üle 150. Tavaliselt on mul alla 120. Dr Kütner oli küll konsiiliumisse minemas, aga arvas, et tuleks teha kopsuröntgen. Lasin ennast ratastooliga röntgenisse sõidutada. Pärast röntgenit veeretati mind dr Kütneri kabineti juurde, sealt õde Kairi viis mu igaks juhuks ka EKGsse. Sealse testi sooritasin laitmatult. Seejärel jäin doktorit ootama. Vesteldes arstiga arvas ta, et tuleks teha kopsukompuuter, et selgitada välja õhupuuduse põhjus, et ega kopsus midagi halba pole. Rääkis ka, et PET-uuring tuleks peagi uuesti teha, aga ma arvasin, et sellest võiksime rääkida siis, kui 06.09 visiidile lähen. Doktor tellis erakorralise kopsukompuutri aja ja jalutas ise minuga protseduuriruumi ukse taha. Vereproovi võttes jäeti igaks juhuks porti nõel sisse ja seda saadi nüüd kompuutris kenasti kasutada. Pärast kompuutrit läksin päevaravisse, et nõel välja võetaks. Koju taksoga.

Järgmisel hommikul võttis dr Kütner ise minuga ühendust. Selgus, et kõik oli normi piires, ka vereproov. Kompuuteruuringu leid oli küll "paremal alasagara S7 segmendiarteri dist. osas on väike tromb" aga see ei tohiks kuidagi tunda anda. Doktori soovitus oli tarbida südameaspiriini ja jälgida vererõhku.

Vat nii palju jama siis ja raha kulutamist. Reedel läksin tööle. Esmaspäev ja teisipäev veel ja siis on kuu lõpuni puhkus.

Ah ja noh. Nõme lugu. Aprillis oli ju see, kui mul vasakul käel üks sõrm umbe läks ja kirurg küüne maha võttis. No see küüs on nüüd kasvanud parasjagu nii pikaks, et lõi jälle sõrme umbe. Proovin esialgu ise ravida, Braunovidon salviga. Mäda tuleb ikka välja ka. Õnneks ei valuta veel terve käsi, nagu kevadel oli. Eks vaatab, mis sellest saab.

1 kommentaar:

  1. Tead, parem karta kui kahetseda...ma seda haigekassa raha mõtlen. Las kulub seda niipalju kui vaja. Ma olen kogu elu muidu terve olnud ja polegi vajanud mingit ravi. Nagu näha, nüüd siis aeg käes ja kavatsen täie rauaga seda kasutada :) PS! Loodame, et su sõrm paraneb kiiresti.

    VastaKustuta