teisipäev, 11. juuli 2017

Saja kaheksakümnes

Kaugemaltnurga rahvale võib jääda mulje, et ma jäingi Viini. Ei, jõudsin ikka kenasti õigel ajal koju tagasi. Ja uute kogemuste ja mõtete ja ideedega. Aga nendest kunagi hiljem.
Nädal pärast Viinist tulekut oli tavapärane Herceptinisüst. Samal õhtul oli ka südame ultraheliuuring, seda tehakse selleks, et vaadata, ega Herceptin pole südamele halvasti mõjunud. Ei ole veel viga midagi, võin südame poolest Herceptini edasi saada. Homme on Zometa. Küll on tüütu nüüd peaaegu iga nädal PERHis käia, see ei jää mu tavalisele teekonnale kodu-töö, aga no mis sa teed. Tuleb käia. 
Tamoxifeni tabletid jätsin jälle ära. Labajalgades oli nii tugev tursetunne, et see ei lasknud uinuda. Ja minuarust on see tamoxifenist. Dr Kütner suutis mind küll visiidil veenda, miks ma peaksin tamoxifeni võtma, et see ohjeldab österogeene vms. Aga ma ei tea. Üldiselt - mis on olulisem, kas elu pikkus või elu kvaliteet? Ma praegu riskin ja valin viimase. Dr Kütner on praegu puhkusel ka, kui ta tagasi tööl on, siis ma kirjutan talle, et ehk on veel mõni sama eesmärki täitev medikament, mida ma võiksin proovida.

5 kommentaari:

  1. Tere Kaisa! Ma nägin Sind täna PERH-i peauksest sisenemas! Ise olin just väljumas (käisin zoledroni ja keemiasüsti saamas), uksel oli parajasti mingi rahvaste ränne, tükk aega läks enne kui välja sain ja sisenejad sisse....Aga kui Sind nägin, siis peaagu tahtsin karjuda Tsau Kaisa! Õnneks sain viimasel hetkel aru, et vist ikka ei sobi. Sa ju mind ei tea. Aga mina Sind hästi natukene juba :) Aga kõigest algusest. Olen praegu poole peal Sinu blogi lugemisega - alustasin ikka päris algusest, aastast 2013. Blogi leidsin Kaevust, kus kaevasin päris korralikult, sest võitlen ka ise sõralisega. Küll pole mul rinnavähk, kuid luumetastaasid ütlevad ka mulle nii mõndagi. Diagnoosiks mul hulgimüeloom ning olen alles päris alguses oma ravidega. See selleks.
    Blogi nimi on küll väga asjakohane, sellest olen lugedes aru saanud. Blogi lugemine on kujunenud õhtu kohustuslikuks (ja väga põnevaks) osaks :) Aitäh Sulle, et jagad seda, see on tohutult abiks oma kõikide detailidega, tihti leian paralleele enda seisundiga ja siis mõtlen omaette, kui vapper Sa oled....Saadan oma väga soojad mõtted Su poole. Ja vabandan ette, kui tundun esmapilgul liiga familiaarne.
    PS! Eelmine kommentaar läks kogemata eelmise aasta postituse juurde, mille kustutasin.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii armas! Oleks võinud hüüda küll :)

      Kustuta
    2. No nüüd ma tean, mida teha, kui Sind näen! Või peaks kohe oma haiglagraafikud klappima panema?? Saab lobiseda vähemalt. Ma istun tavaliselt vähemalt tund arstiaega oodates :D

      Kustuta
    3. Ma tegelikult tavaliselt käin kolmapäeval muidu, seekord õde Liina palus, et esmaspäeval.

      Kustuta
  2. Mul esmapäevad ja neljapäevad. Siis võime trehvata ainult plaaniväliselt, kui õnnestub...

    VastaKustuta