kolmapäev, 1. veebruar 2017

Saja kuuekümne viies


 Leukotsüütide ja hemoglobiini näit oli veres veidi madal aga veensin arsti, et ma tunnen ennast hästi ja sain keemiaravi ikka kätte. Lisaks koju kaasa ühe turgutava süsti, selle pean tegema reedel. Peaaegu nagu keemiaravi takeaway ;)

Eile ja üleeile olin ametlikult puhkusel. Võtsime sel puhul Kristiga ette merereisi Stockholmi. Kuna Kristi oli vahetult tõvevoodist tõusnud, nimetasime enda kajuti ümber palatiks. Võtsime kõike väga rahulikult ja reis oligi tore. Mõõdukas ja vastavalt jõudlusele. Tagasi jõudes sadamast kohvriga kohe PERHi. Aga tuleb ju elada, kuni saab.

Kurtsin parema käe valu dr Kütnerile taas ja saatis mu igaks juhuks röntgenisse. Et näeb vähemalt, ega luumurdu pole oodata. Muidu on meie plaanid praegu sarnased - 22.02 peaksin saama viimase FEC-kokteili, siis vahepeal saan reisul ära käia ja aastakese vanusenumbrisse juurde ja siis märtsi lõpus teeks veidi uuringuid. Et kuidas FEC on mõjunud ja mis seis on ja mida edasi teha.

Järgmise nädala kolmapäeval kohtun valuraviarstiga. Ma tahaks seda skeemi ikka veidi arutada, sest mul on kuri kahtlus, et need hirmsad higistamishood on ikkagi Oxycontinist. Ja samas on mul ikkagi päris palju valusid. No muidugi ei tea, ilma valukateta oleks valusid võib-olla rohkem? Eks paistab, mis mõtted meil tulevad.

3 kommentaari:

  1. Just, Kaisa nagu sa ise ütled: "Aga tuleb ju elada, kuni saab."
    Loodetavasti portugali keele õppimine edeneb. Jään ootama reisikirju. Vinge, et Liinaga selle Madeira-tripi ette võtate!
    PS. me käime Krissuga lähiajal sips ja viuh Airi juures ära. Valisime lendamise, jätame laeva-karaoke sel korral vahele.

    VastaKustuta
  2. Liina läheb juba esmaspäeval Airi juurde.

    VastaKustuta