reede, 25. detsember 2015

Üheksakümne teine

Võtsin oma jõuvarud kokku ja käisin toidupoes. Õueõhk teeb nohule ka head. Ostsin kukli-mukli rohtu, ehk siis peaaegu igast asjast natuke, et seda siis isu tekkides manustada. 

Palavikku ei ole teist päeva olnud. Aga jätkuvalt peavalu, köha, nohu. Kurguvalu enam ei kurda, see oli ainult sissejuhatuseks. Vaim hakkab nagu juba terveks saama aga füüsis ei tule veel järele.

Kurb lugu on sellega, et mu emme tahtis mulle Omnivaga saata enda tehtud verivorsti. Ma ju sinna ei saanud. Eile pani Viljandis vorstid kappi. Täna ma tulin selle peale, et vaadata igaks juhuks, kuidas Omniva pakikapid pühade ajal töötavad. Ja selgub, et kapid ise töötavad küll, ehk siis sinna sisse võid asju panna, aga neid ei tühjendata enne esmaspäeva (28.12). Nii et kui ma ükskord teisipäeval vorstid kätte saan, siis pole vist eriti hea mõte neid süüa. Või mine sa tea, kapp on ju õues... Helistasin Omniva klienditukke ka, nad pühade ajal loetud tunnid isegi töötavad, et ehk on võimalik kuidagi emal vorstid kapist kätte saada aga ei ole mingit võimalust. Kahju. Väga kahju. Sellised lood, siis. Ei jõule, ei vorsti.

Üldse jõudsin ma arvamisele, et minu jõuluhaigestumise taga on Kissu. Ta ilmselt ei tahtnud jõulude ajal üksi kodus olla ja siis nõidus mu haigeks. Et ma kenasti temaga kodus magaksin kogu aeg :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar