Kolmesaja kaheksas

 

04.08.2021 konsiiliumiruumi ukse taga

Eile varahommikul sain telefonikõned, millega pandi paika esimesed protseduuriajad.

Esmaspäeval on kõigepealt kell üheksa kiirituse ala mõõtmine ja märkimine (paremal õlal), seejärel lähen pordiõe juurde konsultatsiooni. Port opereeritakse mu kehasse teisipäeval. Ööseks ei pea haiglasse minema, küll aga teisipäeva hommikul vara. Nagu ma sain aru, on ära kaotatud päevakirurgia süsteem ja pordi paigaldusele võetakse ainult haigla statsionaarist. Kuna aga statsionaari kohad olevat väga hõivatud, siis ainuke võimalus on köhida pappi (50 eurot) ja minna tasulisse palatisse. Ma lasen arve MTÜle teha, meil on "võimalik 50 eurot köhida" küll. Köhimine on koroona ajal midugi selline veidi tundlik teema... ;)

Esimene kiirituse seanss toimub kolmapäeval, nagu ma aru sain. Küll aga on mulle teadmata, mitu raksu kiiritust tuleb. Esimene seanss pidavat kestma veidi kauem kui järgnevad. Esimesel kiirituse päeval on mul õhtul pilet Von Krahli etendusele "Pigem ei", ammu ammu juba ostetud. Nüüd tuleb üldse mitu teatrikülastust veel enne puhkuse lõppu. Aga kiiritus ei tohiks teatrikülastust kuidagi mõjutada.

Konsiiliumis lindistasin telefoniga, no muidu ei oleks mulle mitte midagi meelde jäänud. Konsiiliumis olid kaks kiiritusraviarsti, õde Kairi, dr Valvere, dr Kütner, dr Metsaots (kellest saab minu uus raviarst) ja vist oligi kõik. Kuulasin ka kaks aastat tagasi konsiiliumis lindistatut. Kuidagi on ikka nii, et mina juhin vestlust ;) Eks mul ole see komme, haarata ohjad. Pean harjutama tagasihoidlikkust, muidu ehmatan uue arsti kohe ära. Dr Kütner nimelt vähendab koormust. Pensionieas prouana tahab ta ka veidi rohkem puhata ja mängida - seega loobub keemiaravipatsientidest (nagu mina), jätab esmased ja tehnokontrollid ehk ambulatoorsed vastuvõtud ja mõned lõikused. Küll aga oli ta nõus alati nõu andma ja toeks olema.