Esmaspäev, 27. juuli 2020

Kolmesaja viies

Hellõu. Nii pikka vahet kirjutamises polegi vist olnud. Mul on suured süümekad selle pärast.

Vahepeal keskendusin videote tegemisele, mu kanalil on juba veidi üle 60 video ja 71 jälgijat. Videote suurim väärtus, kui ma neid praegu niimoodi koos vaatan, on selle jäädvustamine, kuidas kulges talvine keemiaravi. Esimese video ajaks, mis on üles laaditud 18. oktoobril, on karvad juba lahti, kuid veebruari alguse videotel on juba märgata, et karvastik taastub. Teiseks muidugi vahetu emotsioon, mis on siiski teistsugune kui kirjutades, samas ausalt üteldes olen kirjutamisest ka puudust tundnud.

Youtube'mine on minu ellu toonud kaks uut ja mulle oluliseks saanud inimest - Maria Pärnust ja Tania Londonist. Eesti juutuuberi leidmine ei ole raske, aga et sellest paksust juutuubimetsast leidsin Tania, see on omamoodi ime. Tania on pärit Portugalist, kuid elab juba aastaid Londonis. Ta elab koos oma kihlatuga ja võimalik, et pulmakelli on oodata järgmisel aastal. Tanial ja tema kihlatul Chél, kellega nad vahel ka koos videoid teevad, on minuga väga sarnane huumorimeel. Vahel nad viskavad õhku ainult huumorivihje ja juba ma mõistan seda. Ja see on nauditav. Kuna minu erivajadus on kingituste tegemine, siis mingil ajal ma kirjutasin Taniale, et ma tahaks neile saata üllatuspaki. Ta oli nõus, saatis oma aadressi ja nii oleme vahetanud juba kaks saadetist. Uskumatu, kui suurt naudingut pakub mulle video vaatamine, kus ta (nad) minu saadetud pakki avavad ja kommenteerivad. Link Tania kanalile on siin, leiate ise üles videod, kus on pistmist Eestiga või minu saadetud pakiga. Mariaga oleme ka pakke vahetanud, tema kanal asub siin. Marial olen nüüd ka külas käinud, see oli väga tore. Londonis on koroonaviiruse tõttu olukord veel tõsine, sinna ei ole mõtet niipea külaskäiku plaanida. Küll aga Tania arvab, et ehk järgmise aasta suvel tulevad nad Eestisse. Kuigi nad on palju reisinud, siis Eestisse nad sattunud ei ole.

Nüüd siis minust ka. Ma väga lootsin, et talvel tehtud keemiaravi tulemus kestab kauem, et vähemalt aasta saab muretumalt läbi, ehk siis, et PET-uuringu vastus oleks, et väga hea raviefekt nagu oli jaanuaris tehtud uuringu järel. Kahjuks juuli alguses tehtud uuringu vastuse kokkuvõte oli, et ebasoodne dünaamika - enamus luukoldeid, mis olid aktiivsed 07.08.2019 PET-uuringul, ning mitteaktiivsed 07.01.2020 PET-uuringul, on muutunud uuesti metaboolselt aktiivseks. Kopsudesse lisandunud mattklaas tihenemist, paremal ülasagaras selle foonil metaboolne aktiivsus - ravimindutseeritud pmenumoniit? põletik? Seda kopsujuttu on varem ka olnud ja dr Kütner ei ole osanud sellega eriti midagi peale hakata. Röntgenisse on saatnud, aga mingit järeldust ei ole teinud. Ma otseselt ei kaeba ka kopsuga seoses millegi üle. Vahel on raskem hingata, aga see on tulnud niimoodi tasapisi, et seda on endalgi raske märgata. Doktor puhkab, aga kirjutasin talle, et ehk võiks mõni kopsuspetsialist seda teemat vaadata, nüüd on pikemat aega dünaamika ju olemas. Eks paistab. Metastaas see igatahes olla ei tohiks, siis oleks teistmoodi kirjas. Ja lisaks on mingi moodustis tekkinud kilpnäärmesse. Kilpnäärme paremas sagaras on mõõduka metaboolse aktiivsusega sõlm d-ga 1 cm; SUVmax=8,8. Selle kohta kirjutasin ka doktorile, et kas oleks aeg minna endokrinoloogile? Mul on ju kilpnäärme alatalitus, aga kui seal nüüd mingi moodustis on tekkinud... Eks vaatame, mida dr Kütner arvab, visiit on mul 19. augustil. Üldsegi ma tahaks näha uuringu tulemust visuaalselt - kas pilti uuringust või siis joonistatud skeletile ära märgituna metastaaside asukohad. Lugemise järgi tundub, et samad vanad kohad, mõni on suuremaks läinud ja see on eraldi esile toodud, näiteks paremal parietaalluus oli 2,7, nüüd on 7,6. Mõõtühikut ei ole lisatud. Parietaalluu asub koljus. Vasakul reieluupeas asuv metastaas on ilmselt see, mis on luu seest närvid välja närinud ja see koht valutab sageli, ning valu kiirgab vasakut jalga pidi ka alla. No selline seis siis. Eks kui kohtume, siis doktor otsustab, mida edasi teeme. Kas laseb mul natuke puhata, saadab konsiiliumisse või teeb ise otsuse raviplaani muutmise osas. Ülehomme lähen Herceptini süsti saama ja 19. augustil ka. Mõtlen, et kui uuesti Paclitaxeli teha tahetaks - see aitas nii lühikeseks ajaks, kas on mõtet? Samas, selle talumine ei olnud ka midagi väga hullu ja mõneks ajaks ju pani piduri... Ei teagi. Oleneb, mis variante veel on.

Raske on see, et mul oli nädal tagasi väga tore pikk nädalavahetus, kolm ja pool intensiivset päeva. Ja koju jõudes oli toss nii väljas, et sama kaua aega läks taastumiseks. Ja tõesti, sel taastumise ajal ei jaksanud peale magamise eriti midagi teha, ja oleks siis magamine meeldiv - ei. See käib pidevate kuuma- ja külmahoogudega ning sellega kaasneva riietevahetamisega. Suhteliselt zombie olek. Eile hakkasin tundma, et tekib taas huvi elu vastu, pesin juukseid ja lakkisin küüsi. Puhkus on mul praegu ka, nii et tööasjade peale eriti ei pea mõtlema. Saan keskenduda endale.

Vaat, kus nüüd tuli pikk jutt. Seep see on kui nii harva kirjutada.

2 kommentaari:

  1. Väsimus,väsimus,väsimus...Igalühel omal viisil...Sattusin kunagi lugema kellegi "Karikate emanda" blogi: tema,kui käis poes,võis sellest "üleelamisest" nädal aega siruli olla...

    VastaKustuta