neljapäev, 12. september 2019

Kahesaja viiekümne neljas

Üllatavalt okei on olla. Eile läksin koju jõudes magama. Ravimid tilkusid umbes kaks tundi, aga jube kaua pidi apteegist ravimite tulemist ootama. Koju sain pool viis läbi. PERHi jõudsin pool üksteist. Sain toolis isegi tukkuda, panin klapid pähe ja kuulasin muusikat.

Järgmisel nädalal pean andma hommikul vereproovi ka, nii et ma ei kujuta ette, kui pikaks päev läheb ja mis kellaks minna.

---

Eile läks äkki nii kiireks, et pidin postituse pooleli jätma.

Õhtupoole tuli kerget iiveldust ja õhetustunnet, kergelt olin näost punane ka. Mingi ravimiga on seda varem ka olnud. Selline väike keemiapohmakas. Mis on hea, sest siis on selge, et kassipissiga tegemist ei ole ja toimub ehk mingi mõju ka vähirakkudele. Magu kippus ka valutama, päris mitu Renniet närisin, õnneks need mõneks ajaks aitavad.
Magasin suhteliselt hästi, isegi riideid ei vahetanud. Magamaminek jäi küll hilja peale, oli vaja ikka telefoni näppida. No ma ju saan aru, et see ei ole üldse hea mõte. Nutiseadmed tuleb voodist võimalikult kaugele panna. Aga poest kommi ka ei tohiks osta, ikka ostan.

Homme lähen Viljandisse. Esikale ja hooaja avapeole. Alguses arvasin, et lähen juba reedel, aga veel üks öö oma kodus ja omas voodis on nii armas... Pealegi saan homme tuttava autoga, mugav.

Tuterdan omas tempos tööd teha. Ei kujuta küll ette, kui mul ei oleks praegu nii vastutulelikku tööandjat. Siis vist võtaksin pikalt haiguslehe ja tegeleksin MTÜ asjadega.

Kuu aja pärast, 13. oktoobril ongi tulemas jälle rahvusvaheline metastaatilise rinnavähi või siis sellele tähelepanu juhtimise ja sellest rääkimise päev. 2009. aastal sai selle päeva tähistamine ametlikult USAst alguse. Meil oli soov sel päeva esitleda raamatut "Minu metastaatiline rinnavähk", aga tundub, et see ei saa kahjuks veel valmis. Tuli välja mõtelda plaan B, milleks on Tallinnasse avalikku ruumi pihlapuu istutamine. Ja siis vastavad viled ja pidulikkused ja tähendused sinna ümber. Ajangi sellel teemal praegu asju. Kõik muu tundub lihtne olevat, välja arvatud koha leidmine. Mõte on väga värske ja täna alles asusin suhtlusesse Tallinna Keskkonnaametiga. Vaatame, mis sellest välja tuleb. Plaan peab õnnestuma!

5 kommentaari:

  1. Ma ka esmaspäeval ootasin pea 2h, et üldse tilkuma saaks. Olla uus IT programm, arstil nt ei printinud printer ja muu pidi ka veel kehvasti töötama (ilmselt siis ka nt rohtude tellimise ja saabumise osa).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eksju. Isegi ravilehe välja kirjutamine on arstil keerulisemaks läinud ja numbriautomaadist järgmise patsiendi kutsumine ja satekirjade andmine. Ja kannatavad patsiendid ja meditsiinitöötajate närvid... Järgmisel nädalal vaja veri ka anda ja arsti kabinetti enne ei saa, kui on vereproovi tulemus käes, siis läheb küll pikk päev ära.

      Kustuta
    2. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
  2. Jaa, vereanalüüsidega läks ka esmaspäeval tavapärasest kauem. Aga ehk järgmiseks nädalaks on suuremad jamad juba välja juuritud uuest programmist! Ma ise lähen esmaspäeval dr. Kütneri jutule - et kuidas duubelmastektoomia toimuma saab ja millal ja...

    VastaKustuta
  3. Ma olin kolmapäeva hommikul oma luutilka päevaravis saamas ja siis ütlesid õed, et neil süsteem üldse maas ja hull jama lahti, sest kõik patsiendid süsteemis kirjas ja nad ei teadnud, keda millal oodata. No mind nad igatahes mäletasid :D ma igakuine külaline. Vereproovi osas võin öelda, et anna veri nii vara hommikul kui võimalik, tulemuste saamine võib aega võtta kuni 2h. Aktiivse ravi ajal ma andsin tavaliselt nats enne 8 ja siis julgelt poolteist tundi ootasin arsti ukse taga. Nii et jah, aega peab varuma. Jõudu, Kaisa!

    VastaKustuta