Ma pean võtma assistendi, ausalt! Tundub, et kassistendist pole suuremat abi. Igatahes ma pole näinud, et ta ridagi oleks bloginud mu eest.
Ma ei tea, mida ma teen. Miks on nii raske võtta kätte mõni seade ja kirjutada paar ridagi?
Praegu on tegelikult mu lemmikaeg aastas. Kastan õitseb ja sirel. Naabermaja ei paista enam üldse kastanite tagant välja. Kuigi see värviti lõpuks üle ja polegi enam kolemaja... Viimased kuus aastat olen saanud sellel ajal puhkuse - nädala või kaks. Nüüd aga olen taas tööl, kus on suvine kollektiivpuhkus. 8. juulist viis nädalat - omamoodi mõnus.
Aga igatahes, ma olen elus. Mõni päev rohkem, mõni päev vähem. Täna näiteks on väga hästi. Ei saa eriti midagi kurta. Valuvaigistit olen küll tavapärasele juurde võtnud, aga on ka aidanud.
Väga sürr on kohata inimesi, kes on lugenud mu blogi, aga päriselus mind ei tunne. Neid ongi see huvitanud, mida ma kirjutan! Ja see on andnud neile lootust, olnud abiks, toeks... Nii tore.
Kui ka laupäeval on hea päev, siis kell 12-14 näeb mind ja Kristit Stockmannis Kingitud elu fondile raha kogumas. Tulge ikka juurde ja ütelge tere, kui tahate.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar