Kahesaja kahekümne seitsmes

Sõbrakesed, olen ikka elus ja toimin päris hästi, aga pole olnud aega kirjutada. Peas kirjutan valmis kümneid postitusi... Põhiline mu praeguses eluetapis on, et “ma ei maga ja ma ei söö, tahan teha ainult tööd...”. Tegelikult on tööd lihtsalt väga palju, samas käib see hooti. Enne koosolekuid on väga palju tööd ja aastalõputegevusi on ka omajagu. Aruandlused peaksid olema tehtud jaanuari lõpuks. Olen väga palju õppinud ja kindlasti on mu töös lõike, mida saaks teha efektiivsemalt ja loodetavasti tulevikus nii ka läheb. Sest mu lähedased on minu pärast mures, ma tunnen. Kogu möödunud nädalavahetuse olin tööl. Olen jõudnud teha ka muid toredaid asju - käia kinos ja vähemalt ühe sõbrannaga kokku saada ja Salvador Sobrali imeline kontsert oli ja piparkoogitainas on tänu Kaupo füüsilisele segamisjõule valmis. Aga kes ja millal need piparkoogid ära küpsetab? Osa tainast saan laiali jagada aga oleme nüüd juba paar aastat Kaupoga viinud jõuludeks piparkooke ja apelsine kusagile hospiitsi või sellisesse kohta, kus viibijatel ja ka töötajatel on oma igapäevatöös vähe rõõmu.

Vormistamisega läks nii kiireks, et lipsas väikese tähega
teie sisse...  Eks kuulutame siis kogu austatud näitleja
pere ENLi auliikmeks :D

Enda töö kohta saan küll ütelda, et olgugi, et tööd on palju, on see tore ja meeldiv. Eile näiteks helistasin läbi suurema osa Eesti Näitlejate Liidu auliikmeid. No on ju tore kõneleda Kessuga. Täna õhtul läheme Tõnniga uuele auliikmele auaadressi üle andma. Aga see on veel saladus, et kes selle au pälvib. Igatahes ma panen kleidi selga ja sukkpüksid jalga. Ja värvin suu punaseks. Eesolev nädalavahetus peaks jääma puhkamiseks ja kui ma oma töö hästi korraldan, saan ehk ka reede vabaks. Olen selle ära teeninud.

Aga tervisejuttu. Valuraviplaan number kaks ei ole enam nii efektiivne kui ta oli alguses. Pole hakanud kirja panema, palju ma  Oxycodonet juurde võtan. Igatahes mitte nii palju, kui enne Dolocodoniga skeemi. Aga selle Dolocodoniga on see tüütu asi, et seda peab võtma kindlal kellaajal, kaks korda päevas. Ehk siis 12-tunnise vahega.

Täna öösel oli väga vastik, sellist asja ei mäletagi, et õhtul võetud tablettidest viskas maomahla üles.Väga ebameeldiv ja häiris poole öö und. Lisaks on tegelikult suur probleem kõhukinnisus. Aga seda peaks hakkama lahendama normaalse toitumisega. Esmalt. Sest eks muidugi need igasugused erinevad ravimid soodustavad kõhukinnisust aga kui inimene sööb väga juhuslikult ja seda, mis juhtub, no millest me räägime. Supp ja keefir oleks ilmselt esimesed abimehed. Ja must ploom?

Sõidan praegu bussis tööle, buss on ummikus, sestap saangi nii pikalt kirjutada ;) 

Lööklaineravis olen nüüd vist viis korda käinud, ja teate - see tõesti mõjub! Kannavalu valuvaigistit võtan väga harva, vahel õhtuks hakkab valutama. See probleem, et pärast pikemat istumist jalale toetumine on valus, see on ikka, aga vähemalt niisama ei valuta! See on suur asi. 

Hambaravi on pooleli, teeb ka valu ja midagi tuleb välja tõmmata ja midagi saab veel ravida. Eks näis.

Öised higistamised on viimase ca 10 päeva jooksul olnud sellised, et riided on veidi niisked, siis kui öösel vetsu lähen, ja siis panen kuivemad. Aga nii, et ligamärjad, seda õnneks praegu ei ole. Nii et palju asju on ju hästi!

Buss hakkabki jõudma Estonia peatusse ja mul on aega maha minna. Olge musid!