Hommikused väljaminemised on sageli nii rasked. Eriti, kui minna tuleb täpseks kellaajaks. Nagu täna. Söödud ja tabletid võetud, aeg hakata riidesse panema. Aga just siis lööb üle keha märjaks. Pole ju mõtet õueminekuriideid panna märjale kehale, need on ju kohe siis niiskusest laigulised. Väljastpoolt kuivatamine ei ole ka nii tõhus kui näiteks duši alt tulles, sest seestpoolt tuleb vett kohe juurde. Vaatan kella, minutid lähevad, bussi väljumisaeg läheneb. Pea on ka märg, juuksed lasen fööniga kuivaks. Kuidagi saan ikka riidesse ja oh imet, jõuan isegi bussile.
Täna ja homme olen koolilaps, tunnid on 8.30-20.30.
Vaatasin, et kui eelmise aasta oktoobris oli PET-uuring reedesel päeval, siis esmaspäeval arst juba helistas tulemustega. Loodan väga, et ta täna ei helista. Väga tahaks vähemalt pool aastat veel praeguses režiimis tiksuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar