Saja viiekümne kaheksas

"Põõsas talvel marju ei kasvata" kõrvarõngad Lucky Laikalt

Nädal on viimasest sissekandest möödunud. Ma loodan, et te väga ei muretse mu pärast.

Kolmapäeval külastasin kõigepealt oma valuraviarsti. Tegime uue skeemi, mis sisaldab ka 10 mg Oxycontini ning samuti julgustas ta mind mitte kartma Diazepami, lisas sellegi skeemi. Ravimite võtmisest olen järeldanud, et suvise skeemi järel kogetud üle-keha-märg olek on ilmselt siiski tingitud Oxycontinist, mitte Cymbaltast, nagu arvasin. Homme lähen uuesti valuraviarstile, et rääkida, kuidas on läinud.

Seejärel andsin vere ning läksin dr Kütneri ukse taha ootama, mil ette kutsutakse. Veri oli OK ning sain keemiaravi loa kätte. Facebookis on meil sarnase diagnoosiga naistest klubi, arutame seal igasuguseid asju, Tartu kogemusega Ülle rääkis, et talle anti iivelduse vastu rohtu, tänu millele elas ta keemiaravijärgse nädala üpris muretult üle. Nii küsisin ka mina seda rohtu ning lisatigi keemiakokteilile. No tõesti, seekordne keemiajärgne auk oli üpris talutav. Põhiline erinevus oli selles, et vaim oli kuidagi selge. Oli muidugi kerget iiveldust ja tasakaaluhäireid ja peavalu jms aga ikkagi - märgatavalt lihtsam. Küsin seda rohtu kindlasti ka edaspidi. Aga väga suur väsimus on, seega kaalun, et olla haiguslehel nädala lõpuni, et veidi ka puhata ja taastuda. Homme lähen annan keemiajärgse vereproovi ja kolmapäeval helistan, et tulemust küsida. Et kuidas leukotsüütidega on. Loodan, et korras.

Uuem lugu on ka see, et fondi raha eest soetasin endale paruka. Sellest pilte edaspidi.