esmaspäev, 12. september 2016

Saja neljakümne kolmas

Raske on. Hinges. Üks meie seast on lahkunud. 

Kuulun sotsiaalmeediavõrgustikus gruppi, mis ühendab sarnase diagnoosiga naisi. Mõnedel ka metastaasid, teised erinevates ravietappides. See on hea viis jagada kogemusi, küsida nõu, vahel lihtsalt viriseda või koos rõõmustada. Ja eile saime teate, et Lilianil oli aeg lahkuda. Kurb, väga kurb. Paar kuud tagasi tundis ta ennast veel suhteliselt hästi. Loodan, et minek oli ta kehale ja hingele kergendus. Väga raske on kindlasti mahajääjatel, perekonnal. Mul on ikka hinges Eve lahkumine. Eve, kes oli haiguse arengus minust pool aastat maas, kuid siis toimus äkiline spurt, siirded levisid ajusse ja teistesse organitesse. Ja kutsutigi ära teisele poole. 

Sellistel hetkedel ma mõtlen, et ehk ei peaks suhtlema haigete inimestega. Samas - surm on paratamatu ja tabab kõiki varem või hiljem. Ja tuleb väärtustada seda, mida sai jagatud enne kella kukkumist. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar