Eile sain järjekordse Herceptinisüsti kintsu ja oli ka gastroskoopia uuring, õigemini ösofagogastroduodenoskoopia. Oeh, see on üks hirmsamaid meditsiinitoiminguid, mida minu peal rakendatud on. Ma tean, et peab olema rahulik ja püüdma hingata nina kaudu aga ma ei saa sinna midagi parata, kui mul tekib reaktsioon see rõve toru enda kõrist välja oksendada. Ja siis ma kõõksun neil seal rögiseda ja ootan, et see õudus läbi saaks. Uuringu tulemus: söögitoru normis. Diafragmaalhernia. Magu, bulbus duodeni ja duodenum distaalsemal normis. Ehk siis sama tulemus mis eelmisel korral. Uuringu läbiviija mainis moka otsast, et seda vahelihase songa võiks opereerida, hiljem valuarst aga arvas, et see oleks kehale liigne koormus ja ehk ikka pole vaja opereerida. No ma ka ei tea.
Muidu on lood paremad, olen mitu ööd maganud ilma Neurontinita, unerohtu siiski võtan. Kas ka magada saan, see sõltub nina läbi käimisest. Möödunud ööl polnud väga vigagi. Eile oli sellest toru kõrri ajamisest kõri nii valus (on tegelikult praegugi), et võtsin tasustamata tervisepäeva. Pea aeg-ajalt valutab, valuraviarstiga otsustasime, et eraldi kompuutrit ikka ei tee (haigekassal rahad otsas ju ka, hehee), vast ei ole pähe mingi UFO elama asunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar