Neljakümnes

Kümme päeva möödas jälle nagu naksti.

Esmalt Läti-reisust ja sellele eelnevast.

Pohlad Palojärve ääres

L 09.08 sõitsime bussiga esmalt Tartusse ja siis sealt Põlvasse. Isa naine Ilme oli ka, tuli sugulase juubelilt. Isa tuli meile Põlvasse autoga vastu. Mõne aja olime Ihamarus, siis isa andis oma auto ja viisime Marguse Palojärve ujuma. Pärast seda veel väike sõit: Postitee, Kiidjärve, Taevaskoja. Tuli endalgi isu rooli istuda, kuid seekord siiski mitte. Seejärel Varbusele maantemuuseumisse "Vaga vend Vahindra" etendust vaatama. Jäin rahule, eriti võimsa vaatemängulise finaaliga. Kuna Vrido ikkagi ei saanud enda autoga Varbusele tulla ja meie seega ei saanud temaga samal õhtul Torrole sõita, siis jäime ööseks isa juurde ja Viljandi poole suundusime järgmisel hommikul Taagoga.

Viljandis tegime staabi teatrisse inspade tuppa. Isegi inimesi liikus maja peal. Mingil ajal tuli Carita, kes viis meid kohvikusse ja Paala järve Margust ujutama. Siis tiksusime teatri peal veel kuni oli aeg Õisu etendusele sõita. "Valged ööd". Üldiselt meeldis, esimese vaatuse ajal andis eelmise öö vähene uni pisut märku. Pärast etendust tuli ema meile autoga Õisu vahele vastu, ööseks sõitsime Murile.

Esmaspäeva hommikul tuli Annekas ja pärast hommikusööki seadsime autonina lõuna suunas. Aega oli varem arvatust napimalt, sest Margus valis vana eluaasta ärasaatmise viisiks jahisõidu, mille parim algusaeg tundus nii osalejaid kui ilmaennustusi arvestades teisipäeval 18.30. Selle asjaolu ilmnedes jätsime ära Kuramaa-kava ja otsustasime minna, kuhu jõuab.


Cēsise Jaani kirik

Nii sai teekond Ruhja, Valmiera, Sietiņiezis, Cēsis, Āraiši muuseum-park, Līgatne, Krimulda, Sigulda, Turaida, Limbaži. Ja siis tagasi Tallinnasse.

Meeldivaima mulje jättis Cēsise vanalinna. Väga huvitav ja kaootiline arhitektuur. Līgatnesse jõudsime veidi hilja ja hakkas ka sadama, selle paigaga tahaks rohkem tutvuda. Turaida muuseum-kaitsealal oli väga põnev mõisavalitseja majamuuseum - Annekaga saime seal privaatekskursiooni.

Kustumatu elamus jääb muidugi meie öömajast Krimulda lossis. Annekale oli see kusagilt soodsa hinna tõttu silma jäänud. Pildid ja jutt olid ka kobedad. Līgatnes kohvikus olles lasime kohalikel ette helistada, et kas on kohta ja et kolm eestlast on tulemas. Teadsime, et uhkes majas tegutseb lastele rehabilitatsiooni pakkuv asutus, kes üürib turistidele tube ka välja. Arvestasime kolmekohalise toaga, mille maksumus ca 45 eurot. Kui me aga ükskord sinna kohale jõudsime, siis paigutati meid viiekohalisse tuppa, õnneks kaks voodit olid ja jäid tühjaks. Pesu- ja muud vajalikud ruumid olid koridori peal ühised ja teised majutujad olid ehitajad Valgevenest. Härrad ei paistnud ärevile minevat, et naised majas, käisid endiselt ringi palja ülakehaga, alumist osa katmas saunalina. Meie toa ukse taga oli ka telekanurk, õnneks ei kostnud väga läbi. See selleks. Voodid olid toas justkui lastelaagrist, kitsad ja lühikesed. Margus nägi kõvasti vaeva, et ära mahtuda. Kogu loole lisas veel vürtsi öine kassikaklus otse meie akna all. Aga jah - loss ise ja vaade oli ju muinasjutuline :) Maksma läks kogu see lõbu 11 eurot inimese kohta. Kui oleks pidanud ka teiseks ööks sinna jääma, siis oleks otsinud uue koha...


Õhtu majutuskohas

Kokkuvõtteks Läti kohta - kohvikutes hinnad veidi soodsamad kui meil (va Turaidas), vanemad inimesed on rõõmsad, kui turist nendega vene keeles suhtleb, avastamist on lõunanaabrite juures palju.