Kolmekümnes

Siin on olnud pea nädalajagu vaikust.
Esmalt muutsin ära eelmise postituse alguses oleva medkava. Päev pärast eelmise kava märkmikutesse kirjutamist helistas mulle dr Kütner, kes oli kohtunud uuringu-inimestega, ja selgus, et KT ja EHHO tegemine on rangemini seotud kemoteraapia toimumisega. Et kindlaks määratud, mitu päeva enne või pärast manustamist. Nii saigi kõik muudetud. Taas.

Neljapäev, päev pärast kolmandat ravikorda, oli päris OK olemine, olin isegi tööl üheksa ja pool tundi. Reedeks oli mul võetud vaba ja nädalavahetus oli ka vaba. Reedel oli veitsa uimasem, kuid talutav. Laupäeval natuke veel uimasem. Päris ära kukkusin pühapäeval, kui Taebla kandist Läänemaa vähiühingu ja Kaevu suvepäevadelt tagasi jõudsin. Margus toimetas ka pühapäeva õhtul köögis ise, mina lamasin. Esmaspäeva õhtuks tuli veidi jõudu, käisin isegi poes, kuid see oli suurem ettevõtmine. Eriti väsitav oli kassasabas ootamine ja hiljem kolmandale korrusele ronimine. Seega otsustasin, et võtan kosumiseks haiguslehe, ei ole ju vaja kangelast mängida. Lõug on pühapäevast saadik mädapunne täis, kõhu läbikäimine on ka teistmoodi. Suu on seest villis, nina kuivab. Peas sahiseb, silme ees virvendab.

Täna käisin silmaarsti visiidil. Rõhk ja nägemine on jätkuvalt normis, see on hea. Aga hakkab diskiturse tulema vaikselt ka paremasse silma ja vasakus on veidi edasi läinud. Soovitas silmatilku panna, limaskestad on ravi tõttu niikuinii kuivemad. Ja Diacarbi võtan nüüd ühel päeval pool ja teisel kaks korda pool.

Tänase vereproovi tulemuse saan homme.