teisipäev, 22. aprill 2014

Üheteistkümnes

Vahelduseks siis üks pilt ka. Nii lasti mind täna koju, homme kasutavad sama sisendit teise ravimi manustamiseks.

Enesetunne on normaalne. Praegu mingeid kõrvalmõjusid tunda ei ole. Homme saadava ravi jaoks on vaja võtta pisikesi tablette - kaheksa täna õhtul, sama kogus homme hommikul ja õhtul ja siis veel ülehomme hommikul ja õhtul. Iivedusvastased tabletid tõin ka apteegist ära, neid võtan 2.-5. päeval pärast homse ravimi saamist.

Küsisin täna, mitu seanssi mul tuleb. Ega väga selget vastust ei saanud. Herceptini vist terve aasta. Teine homme manustatav on taxotere. Nii et umbes kahe nädala pärast hakkava karvad pudenema. Mitu laksu seda saan, ei ole veel selge.

Väga naudin personaalselt lähenemist, mida saan ilmselt tänu uuringuravimi saamisele. Kui teised ravile tulnud ootasid oma järjekorda koridori moodi ooteruumis tavalistel toolidel, siis mina sain kohe mugavasse tooli, kus toimub ka ravi.

Kella üheksaks läksin kohale. Siis oli seal veidi sahmerdamist, mõõdeti vererõhku ja kehatemperatuuri. Kümne paiku pandi tilkuma, tunniga oli see valmis. Siis taas vererõhk ja temperatuur. Seejärel pidin tunni ootama ning mõõdeti veel vererõhku ja temperatuuri. Kell oli 12, kui ära sain.

Homme vist võetakse jälle verd, õnneks selle pordi kaudu, mis paigaldati. Homme vist on võimalus ka dr Kütneriga kohtuda.
Tilgub homme kaks ja pool tundi. Edaspidi (kolme nädala pärast) pannakse kõik ravimid ühele päevale.

Margit helistas. Armas.

Eile etendus oli huvitav ja tore ja kõik aga niiiiiiiiii kaua kestis. Vahepeal oli nii valus seljas ja puusas, siis pigistasin Marguse kätt ja püüdsin rahulikult hingata. Aga tore oli kõiki inimesi näha, Viljandi omi noh. Väga armsad olete.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar