Saja viies

Pidasin peol desserdini vastu. Isegi kauem. Tõld oli juba ammu kõrvits ehk ühistransport enam ei liikunud ja koju jõudsin taksoga kell pool kaks. Igati mõistlik aeg. Peo ajal tabas mind küll mitu kuumahoogu aga samas sai Margusega veidi puusagi nõksutatud. Estraadiraadio ja Kaire Vilgatsi saatel.

Täna tabas esimene kuumahoog mind juba kell 11 hommikul! Tore, et öösiti veel (enam) ei higista. Pole väga minevikus aeg, mil öösel ärkasin nagu lombis. Siis tuli panna selga kuivad riided, keerata tekil teine külg ja kobida voodis teisele poole. Võeh. 

Saja neljas

Kissu koob

Öösel valutas alaselg üle hulga aja nii, et pidin võtma valuvaigistit. Valu keskpunkt oli varasemast paremal pool. Oxycodone õnneks tõi leevendust ja kuigi sellest tuleb selline mõnus suures soojas süles olemise tunne, siis päris und sellest ikka ei tulnud. Nii võtsin lõpuks kella kuue ajal pool Imovanet ka. Sain pea neli tundi rahulikumalt magada ja kokku sellest tegelikult aitas ka.

Vist oma gripi-hirmuga muretsesin endale külge kõik gripi tunnused välja arvatud palavik. Eilsest on õnneks juba parem ja peavalu allub Ibuprofenile. Lisasin menüüsse letsitiini, D-vitamiini ja C-vitamiini ka. Järgmisel nädalal vaja tööl käia. Käesolev nädal on niikuinii tuksi läinud. Selles mõttes, et oli võetud õppepuhkus ja palju plaane sellega seoses aga eriti jaksu millekski asjalikuks ei jätkunud. No tuleb neid nädalaid veel. Loodan, et olen siis võimekam.

Täna on suur pidu, mille korraldab tööandja. Läheme Margusega, loodan, et jaksan seal ikka olla ka. Õhtused kuumahood on tagasi ja üpris hoogsad. 22.30 on peokavas desserdiaeg, seni pean vast vastu :)

Aitäh eelmise postituse kommentaaride eest! Meeldiv on saada tagasisidet, isegi kui see on tundmatult autorilt. Ja Helle luuleread - super!

Saja kolmas

Mul on hirmud. 

Mul on hirm, et Kissu sureb ära. Kui ta pikemalt liikumata on, katsun ma teda, et kas eluvaim on ikka sees. Koju tulles ka alati vaatan, et kas kass on ikka elus. Ma tean, et see on tobe aga ma väga kardan. 

Teiseks kardan ma praegu väga, et ma saan selle koleda gripi. Ma ei tea, miks ma ennast õigel ajal vaktsineerida ei lasknud. Tuleval sügisel peaks olema hoolsam. Praegu on vaktsiin otsas ja toime saabuks ka alles paari nädalaga. 

Ehk nüüd, kui ma need hirmud välja kirjutasin, ei ole nad enam nii hirmsad. 

Täna sain Herceptini ja oli ka dr Kütneri visiit. Dr kompis mu tervet rinda ja midagi talle seal ei meeldinud. Täna käisin mammograafis ja järgmise nädala neljapäeval on ultraheli. Kolme nädala pärast, järgmisel Herceptini päeval uuesti dr juurde. 

Olmemured kimbutavad ja teevad tuju halvaks. Täpsemalt sulav lumi ja maja konstruktsioon ja vesi minu magamistoas. Õnneks mitte enam voodis. Aga sellest ma ei viitsi pikemalt kirjutada.

Saja teine

"Saja teine on mul kaelas, saja teine, saad sa aru, saja teine..." laulis vend Urb kunagi laulu "Ivani palve". 

Seostus pealkirjaga lihtsalt. 

Ega muud kirjutada ei tahtnudki, et nii paarinädalase pausi järel on kuumahood täiega tagasi. Võeh!

Saja esimene

Videopostitus pälvis meeldivalt rohke tagasiside. Aitäh! 

Täna käisin dr Kaarde juures. Vaatas põgusalt lahinguvälja üle ja eemaldas niidid. Jäi rahule. Et üks haav veidi midagi välja ajab, see teda ka ei häirinud. Tunnistasin üles, et ma eriti ei kandnud neid rõhuga sukki, ta arvas, et sellest pole hullu, kuna sain kohe liikuma. Ja et sooniv sukk teeb rohkem kurja kui head. 

Edaspidi peaks viisakuse poolest korra aastas günekoloogi juures käima. Esialgu.

Järgmise nädala kolmapäeval dr Kütneri vastuvõtt ja Herceptin.

Sajas

Täna üllatan teid videosissekandega. Palun vabandust krabistamise ja kehva heli pärast, alguse asi.

Üheksakümne üheksas

Eile sain dr Kaarde telefonile ja oma mure kurdetud ning ta kirjutas põiele lohutuseks Nitrofurantoini tablette. Võtan 1 tbl kolm korda päevas. Reedel kannan doktorile olukorrast ette. Õige tiba on vist kergem olla, ööseks võtsin pool Imovanet ka, sain magada igatahes paremini kui kahel eelnenud ööl. 

Aga on vist paras aeg teha kokkuvõtte haiglakogemusest, enne kui meelest ära läheb.

Tähtsad jutud

Neljandal jaanuaril kella 13 paiku läksin haiglasse. Plaaniliste haigete riietusruumis läks seekord kenasti, mul olid oma sussid kaasas, pahandust ei tulnud :) Üleval osakonnas juhatati palatisse ja mingil ajal oli arstiga kohtumine. Kuna oli üteldud, et kuni kella viieni võin süüa, siis katsusin toitumise ajastada viimasele minutile. Kolme paiku aga selgus, et kuna mul on kõhu läbikäimisega raskusi olnud, siis peaksin hoopis kõhulahtistit jooma hakkama. Kaks liitrit kahe tunni jooksul. No ja siis ei saa organismi uue toidu peale tulemisega segadusse ajada. Seega ei mingit toitu enam... Larpisin seda kõhulahtistit hoolega ja esialgu tuli sellest ainult valu kõhtu. Hiljem aga sain punni eest ja sooled tühjaks.

Öö möödus mõnusalt unerohu-unega. Õhtul proovisin veel tekitada ühenduse eemaldatavate organitega. Noh, et jätaks hüvasti või nii. Munasarjadega suutsin ennast veidi suhestada, nendelt sain ju ikkagi pea veerandsajandi jooksul kord kuus teateid. Aga emaka ja selle kaelaga... Halloo, halloo, aga minuga nad rääkima ei hakanud. Võib-olla olid solvunud, et ma neile õigel ajal kasutust ei leidnud?

Hommikud on haiglas varajased. Kõik aetakse kuue paiku üles ja kraaditakse ja ega eriti muud enne kaheksat ei toimugi. Aga tuled lüüakse kõik põlema ja siis on nagu raske edasi magada ka. Opipäeva hommikul sain rahustava tableti. Operatsioonile viidi poole üheteistkümne paiku ja osakonnas tagasi olin poole kolme ajal. See on ikka müstiline, kuidas mõjub opilaual tehtav narkoos. Üks-kaks ja tuttu. Sellest võib sõltuvusse jääda. Ärkamistoas meelemõistusele tulles oli esimene asi terav valu alakõhus, mille ma positsioneerisin põiekrambiks. Minu eesmärgiks sai vabaneda põiekateetrist, mis tundus olevat kõige kurja juur. Vingusin ja virisesin neil seal, anti midagi tuimestavat ja saadi mind poolunne. Tegelikult praegu mõtlen, et see põiekrambi tunne hakkas vaikselt järgi andma alles järgmise päeva (kolmapäeva) päeval. No ja siis laupäeva õhtust uuesti.

Kateetrist vabanesin opipäeval kuue paiku. Esimese asjana ajasin ennast kohe püsti ja vetsu pissile. Aga ei tulnud midagi, kuigi selline valu oli, et pissihädast on põis krampis. Esimese tilga sain välja kümne paiku. Öö läbi käisin vetsu vahet tilka pressimas :) Või noh tegelikut, pressida oli valus. Keerasin veekraan kõrvale solisema ja katsusin põie hästi lõdvaks lasta. Nii natukesehaaval õnnestus. Magamisest sellel ööl ei tulnud midagi välja.

Opijärgsel päeval pakuti haiglas rikkalikku lõunasööki

Intensiivravi palatis oli internet ja telefon keelatud. Vist sellepärast, et võib takistada peenete seadmete tööd. Ei olnud seal midagi erilist, ainult vererõhumõõtjad. Nii ma olin ikka salaja internetis ka. Aga kui juba püsti sain, siis läksin oma tahvliga puhketuppa.

Haavavalu kui sellist otseselt ei ole. Köhimisel ja raskemate asjade tõstmisel on seest kusagilt valulik. Sooritatud protseduuri ametlik nimetus on lapraskoopiline hüsterektoomia (emaka vaginaalse eemaldamisega). Nahalõige tehti naba juurde, alakõhu kaudu sisestati kolm töötroakaari. Kokku on seega neli väikest välist armikest, paari-kolme õmblusega kinni tõmmatud. Niidid saab välja 18.01 vist. Operatsiooni ajal suurt verekaotust ei olnud. Küll aga tuli vereanalüüsist välja mu vana mure - kaaliumivaegus. Haiglas anti kaaliumitablette aga kodus jätkamise kohta ei mainitud midagi. Söön siis lihtsalt banaani :)

Kolmapäeva lõuna paiku sain intensiivist tavapalatisse. Sai mõnuga ja täiesti avalikult jälle internetis olla ja kududa. Neljapäeval lubati koju. Enne haiglamajast lahkumist sain ka oma Herceptini ja Zoledroni annused kätte. Nii et ei teki ka seal mingit nädalast nihet. Järgmine Herceptin koos dr Kütneri visiidiga 27.01.2016.

Enne oppi tõmmati mulle jalga suure survega sukad ja üteldi, et pean neid kandma ka kümme päeva pärast oppi. Ööseks võin ära võtta. Aga ma ei taha neid üldse kanda, neid on nii raske jalga panna ja ülevalt soonivad ka. Praegu olen nad siis pannud, kui lähen õue. Noh, et rohkem kõndimist. Praeguste külmade ilmadega on isegi hea.

Tundub, et esimese hooga saidki põhilised haiglameenutused kirja.

Üheksakümne kaheksas

Neljapäeval sain haiglast koju ja kogun veel jõudu kokkuvõtte kirjutamiseks. 

Täna öösel aga oli alakõhus samasugune vastik valu nagu öö pärast operatsiooni. Ma arvan, et põis leinab kadunud naabrinaist. Isegi kõige kangem valuvaigisti ei lohutanud teda.

Üheksakümne seitsmes

Sain tavapalatisse. Siin on lubatud internet ja ka käsitöö. Jess!

Kõhugaasid kenasti käivad, pissil käin ka ja tatsan ringi. Ja üldse olen tubli. 

Ma ei tea, kas ma tohtisin, aga käisin kohvikus ja premeerisin ennast ühe šokolaadiekleeriga.

Üheksakümne kuues

Kuumad ja illegaalsed uudised.

Vabanesin kanüülist ja kateetrist. Kohe ajasin ennast ka istuma ja tuterdama. Tõin isegi koridorist veemasinast vett. Ehk võin varsti ka ampsu jogurtit võtta.

Vist on väike palavik.

Hiljem pikemalt.

Üheksakümne viies

Üles peksti siin juba enne poolt seitset. Kästi "pesta siit ja sealt", seejärel paigaldati kompressioonisukad. Hetk tagasi käidi voodit ette valmistamas ja pandi selga opisärk. Sain kuulda, et pärast oppi viiakse mind intensiivpalatisse.

Õhtul aeti altpoolt paljaks. Oleks palunud ka maniküüri ja pediküüri :)

Öö möödus suhteliselt kenasti. Oleks võinud vist varem algust teha unega.

Õhtul sain helesinise tableti ja hommikul roosa, nii nunnu.

Süüa enam niiväga ei tahagi, saaks juuagi...

Püüan aktsioonini olla poolune-olekus, ehk läheb aeg kiiremini.

Üheksakümne neljas

Uue aasta tervitused Põhja-Eesti Regionaalhaigla kuuendalt korruselt, palatist number neli ja voodist number kaks. 

Homme ootab ees paljunemisorganite eemaldus, opile saan 10-11 paiku. Mul on paar päeva olnud probleem soole tühjendamisega, nüüd antakse täna veel lahtistit. Seega algas juba opieelne dieet, juua võin magamaminekuni.

Palatis on kõik neli voodit hõivatud, kaks muukeelset vanemat prouat, üks eestikeelne noorem naine. Kolm meist on sama dr patsiendid. Osad prouad juba norskavad, lubati ööseks anda unerohtu ja hommikul Xanaxit.

Herceptin ja Zoledron, mille manustamine pidi toimuma 06.01, lükatakse ilmselt järgmisesse nädalasse.